Sajad Iraani veoautojuhid on praegu Iraani ja Pakistani piiril ummikus. Autojuhid ütlesid, et seisavad silmitsi bürokraatlike takistuste ja lisakuludega, millest paljud on põhjustatud nende enda valitsuse tegevusest. Sarnane olukord valitseb ka Iraani maismaapiiridel Türgi, Türkmenistani ja Afganistaniga, vahendas The Wall Street Journal. 

Veoautojuhtide sõnul on viivituste tõttu riknenud suures koguses puuvilju ning piiridele on seisma jäänud rauamaagi, tsemendi ja muude kaupade saadetised.

Iraan ei võta olukorra eest vastutust ega luba meil oma kaupa maha laadida, ütles üks autojuht.

USA blokaad mõjutab tugevalt Iraani importi, sest umbes 70 protsenti tavapärasest impordist saabub blokeeritud sadamate kaudu. Eelmisel nädalal sotsiaalmeediasse postitatud videotes on näha seisvaid kraanasid Shahid Rajaee sadamas, mis on Iraani suurim konteinerisadam.

Iraan proovib nüüd kaupu tuua teiste marsruutide kaudu. Teherani väitel on transiitvedu üle Kaspia mere viimase viie kuu jooksul kasvanud 70 protsenti. Andmefirma Kpleri teatel impordib Iraan suurtes kogustes nisu, maisi ja toiduõli Venemaalt.

Raudteeveod Hiinaga on kasvanud ning Iraan impordib Hiinast tööstusmasinaid, elektroonikat ja autovaruosi.

Sellised alternatiivsed marsruudid pole aga stabiilsed. Näiteks sulges Iraak ajutiselt ühe Iraani piiriületuskoha, mistõttu osa kaupu ei pääsenud riiki.

Ajaleht The Wall Street Journal toob veel välja, et maismaatransport on meretranspordist palju kallim. Näiteks maksab konteineri saatmine Hiinast Iraani maismaad mööda umbes 12 000 dollarit, meritsi aga umbes 3000 dollarit. Iraani-Hiina kaubanduskoja president Majidreza Hariri prognoosis, et USA blokaad tekitab igal aastal 18 miljardi dollari ulatuses lisakulusid.

Suur osa neist kuludest jääb tarbijate kanda. Iraani ametliku statistikaameti andmetel kiirenes toiduainete inflatsioon augustis 128 protsendini.