Aja jooksul muutunud matmiskommetest annab tunnistust sel suvel Harjumaal tekkinud olukord, kus kortermaja juurde maeti kahe majaelaniku tuhk ja nende mälestuseks istutati puud.

"Antud juhul oli tegemist mitme inimese säilmega ehk kalmistuseaduse kohaselt oli tegu kalmistu rajamisega. Sellel on omad protseduurid ja seal väga suurt veenmist vaja ei olnud. Inimesed on väga mõistlikud ja nad ei tahtnud kehtiva õigusega vastuollu minna ja need isikud on tänaseks ümber maetud," ütles Kose vallavanem Raul Siem.

Lahkunu soovil tema tuha laiali puistamine või väljapoole kalmistut matmist tuleb aina sagedamini ette ja selle võimalikku reguleerimist peetakse silmas ka uut kalmistuseadust ettevalmistades.

"See probleem on teada ja on olnud mõtteid, kuidas seda reguleerida võiks. /.../ Ilmselgelt ei ole plaanis teha mingit lausalist järelevalvet sellele, kuidas inimesed oma urne hoiavad või kuhu matavad," rääkis regionaalministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusvaldkonna juht Martin Kulp.

Ühe lahendusena on välja pakutud variant, et krematooriumist tuhka kätte saades võiks inimene panna kirja, mida ta plaanib urniga teha. Nii saaks riik teada, mis on nende urnide saatus, mis kalmistule ei jõua.

Kulbi sõnul on praeguses kalmistuseaduses kolm suuremat kitsaskohta. Esiteks, hauaplatside kasutamisõiguse üle andmine, kui omaksed ei suuda omavahel selles kokku leppida.

"Teine kategooria on erinevad piirangud ja tingimused, mida omavalitsus soovib kalmistul kehtestada, kus on olnud palju juhtumeid juba õiguskantsleri juures," lisas Kulp.

Nii on plaanis selgemalt kirja panna kohalike omavalitsuste õigus kehtestada surnuaias sektorite kaupa erinevaid kujunduslahendusi.

"Kui inimesed täna istutavad nii nagu tahavad või ka puumatust hakkaks tegema nii nagu soovivad, siis võib see tõesti visuaalselt minna metsikuks," ütles Kulp.

Kolmas teema on erinevate seadusesse kirjutatud parameetrite, näiteks matmissügavuse muutmine.

"Ega puumatust seadus iseenesest kuidagi ei reguleeri ega ka keela seda. Küll aga on probleemiks see, et seadus ütleb väga rangelt ette, et urn tuleb matta vähemalt ühe meetri sügavusele ja kõik me teame, et ühe meetri sügavusele maetud puu väga idanema ei hakka," rääkis Kulp.

Tartu Kalmistute juhataja Kalle Voogla sõnul on neist kõige teravamaks probleemiks keeruliste peresuhete tõttu hauaplatside üleandmine.

"Seaduse kohaselt peaks omavalitsus või kalmistut haldav asutus kaalutlema, menetlema, haldama, uurima, kuid kahjuks see tänases keskkonnas on niivõrd tülikas, et tuvastada kõikide lahkunute või problemaatiliste haudade järeltulijaid ja selekteerida välja see õige ja temale see kasutusõiguse andmine. Selleks oleks vaja ikkagi konkreetsemat regulatsiooni," ütles Voogla.

Kalmistuseaduse väljatöötamiskavatsus loodetakse valmis saada selle aasta lõpus.