Keskkonnaametnikud arvasid, et ühegi teise liigi jaoks pole Eestis nii suurtel pindaladel elupaiku taastatud kui kõrele ehk juttselg-kärnkonnale. Juba kümmekond aastat tagasi võeti Saaremaal Harilaiu poolsaarel mitmekümnel hektaril kunagi istutatud ja kiduralt kasvanud mets maha ja kõre elupaikade taastamine on jätkunud ka viimastel aastatel.

Tänavu tehti töid 20 hektaril 21 000 euro eest.

"Esmalt puhastasime kõrede kudemisveekogusid, kus nad kevadisel ajal, varakevadel liigi jätkamise ja paljunemise asju teevad. Ja siin, Harilaiu kaela peal paarikümne hektari suurusel alal me rohisime välja männi ja kase järelkasvu ehk noori puid. Miks neid puid on vaja juurida ongi see, et nad ei pakuks varjevõimalusi kõre vaenlastele nagu kährikud ja rebased," selgitas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsespetsialist Bert Holm.

"Neid oli laulmas erinevates lompides siin kogu selle ala peal ja see annab väga palju julgust, et tõesti ongi õige tee ja õigesti tehtud kõik," ütles keskkonnaameti loodushoiutööde vanemspetsialist Ilona Lepik.

Kui aastakümneid tagasi laulsid kõred Saaremaal paljudes kohtades, siis praeguseks on see konn üks ohustumaid ja 1. kategooria liike. Harilaiul võibki olla üks suuremaid looduslikke juttselg-kärnkonnade elupaiku kogu Eestis ja seepärast ongi seal ette võetud sellised suuremahulised maastikutööd.

"Tegelikult üle Eesti vaadates on see väga-väga oluline, sest see on ala, kus meil on võimalik kujundada selle liigi jaoks uuesti soodsad tingimused hästi suurel alal. Ilma nende igasuguste töödeta, mis me teinud oleme, oleks tõenäoliselt ta juba kadunud meil," rääkis Lepik.