"Keskmisele kodutarbijale tähendab see täiendavat rahalist kulu 13 eurot aastas, ehk vähem kui pool senti kilovatt-tunni kohta. Kõik elektritarbijad maksavad võrdselt juhitavate võimsuste kättesaadavuse tagamise eest vastavalt oma tarbitud elektri kogusele," teatas kliimaministeerium reedel.

Kliimaministeerium saatis reedel konsultatsioonile varustuskindluse meetme eelnõu, mis on nende sõnul osa pikaajalisest plaanist tagamaks Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine.  

2025. aasta veebruaris eraldab Eesti elektrisüsteem end Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerib Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga.

"Pakkusime täna välja saartalitluse võimekuse meetme loomise plaani, et Eesti elektrisüsteemis oleks alati tagatud piisavas mahus juhitavaid võimsusi," ütles Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.

Saartalitlus tähendab, et ka siis, kui Eesti on sünkroonalast eraldatud ja välisühendused parajasti ei tööta, on tagatud elektrisüsteemi stabiilne töö. Seni on Eestis vajamineva energiatootmise võimsuse taganud oma eluea lõpul olevad põlevkiviplokid.

Kuna põlevkivielektrijaamad ei teeni turult piisavalt tulu enda kulude katteks, võivad osad plokid sulguda juba varem kui 2027. aastal. Selleks näeb ministeeriumi plaan ette elektrituruseaduse muutmise ja vajalike juhitavate võimsuste hankimise alates 2026. aastast.

"Praegu reguleeritakse plokkide võimsusi läbi omaniku ehk riigi ootuste, aga võimekuse jätkumiseks, kuni uute puhaste tootmisvõimsuste lisandumiseni tulevikus, on vaja luua reservi meede. Meetme kasutuselevõtt annab võimaluse tagada piisavas mahus olemasolevate juhitavate võimsuste töös hoidmist kuni uute jaamade rajamiseni," teatas ministeerium.

Meetme esimene samm on õigusliku raamistiku loomine. Teise sammuna viib põhivõrguettevõte Elering läbi hanke, et valmisolekus tagamiseks hoitakse 1000 MW ulatuses tootmisvõimsusi.

Hange oleks ministeeriumi teatel tehnoloogianeutraalne ehk oodatud oleks kõik pakkujad, kes vastavad tehnilistele kriteeriumitele: "Sobivad näiteks põlevkivielektrijaamad, salvestuslahendused, agregaatorid, biomassil ja gaasil elektritootjad jne. Kuna meede on planeeritud aastaste oksjonitena, sobib see pigem olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks kui uue juurde toomiseks."

Lisaks toimuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks.