Järgmise aasta 8. veebruaril ühendab Eesti enda elektrivõrgu lahti Venemaa süsteemist ja ühendub Mandri-Euroopa süsteemiga. Kalle Kilk selgitas "Esimeses stuudios", et kuigi mõnel Ida-Euroopa riigil on selline kogemus juba olemas, on praegune olukord siiski ainulaadne.

"Neil oli võrk tugevam, neil ei olnud segavat turgu, mis täna juba on. Kogu sellest sünkroniseerimise protsessist – see on hästi mitmekihiline n-ö pirukas, mida me sööme – tehniline pool oli teada juba 10 aastat tagasi, mida tuleb teha. Keeruline pool on just see, et need mehhanismid, mis on veneaegses süsteemis, milles me siiani oleme natuke, toimivad ühtemoodi ja need tuleb panna toimima teistmoodi. See on see, mis teeb meie jaoks selle asja unikaalseks," rääkis Kilk.

Kilk tõdes, et desünkroniseerimisega seoses on olemas riske.

"See ei ole niivõrd palju isegi töökindluse risk, kuivõrd see, et näiteks mõni IT-süsteem, mis alguses natuke jukerdab, tekitab segadust. Näiteks peame hakkama reserve ostma ju paljudelt turuosalistelt ja selleks on hästi suuri infosüsteeme vaja. Kui see alguses natuke tõrgub, on kohe segadus. Aga need ongi sellist tüüpi asjad, mis on nagu kasvuraskused. Asju, mis saab minna viltu, on väga palju. Neid asju, mida meie kodudes istudes, näiteks tulede vilkumisena näeksime, mina arvan, on pigem limiteeritud," selgitas ta.

"See on täpselt nagu elektriga alati. Elekter tuleb ju (kodudes) seina seest ja kuni ta sealt tuleb, sa ei mõtle selle peale. See peakski olema järgmise aasta veebruarikuus samamoodi."

Kilk tunnistas, et mõni risk võib realiseeruda, kuid tema sõnul on keeruline öelda, milline võiks olla tõenäosus, et elektrisüsteemide vahetumise hommikul näiteks kodudes elekter ära on.

"Ma võrdleks seda sellega, kas sellel hetkel on riskid suuremad võrreldes mõne teise samalaadse ajahetkega. Vähemalt meie arusaam on selline, et kuni me olime näiteks paar aastat või isegi rohkem tagasi Venemaa süsteemis, olid meie jaoks riskid määratult suuremad. Praegu on teistmoodi riskid ja mõni neist võib realiseeruda ja see on arusaadav," rääkis ta.

"Me oleme kõik need riskistsenaariumid läbi mänginud. Me teame, mida siis teha tuleb. Aga kui võrrelda, kas sünkroniseerimise tõttu läheb mingi asi hullemaks, siis minu kõhutunne ütleb, et mitte. Aga see ei tähenda, et selle käigus midagi ei või valesti minna," lisas Kilk.

Kõige mustem riskistsenaarium ei ole Kilgi sõnul seotud üldse sünkroniseerimise toimumisega, vaid pigem väliste ohtudega.

"Probleem on ikkagi see, kui paljud elektrijaamad on korraga katki või on samal ajal elektrijaamade katkiolekuga mõni välisühendus katki, näiteks Estlinkid, Rootsi kaablid. Sellist tüüpi asjad. Need pole meie jaoks mingi teistsugune stsenaarium, aga me peame lihtsalt vaatama praegu neid selles kontekstis natuke hoolikamalt, et võib-olla lisaks meie pilkudele on sellel süsteemil veel kellegi teise pilgud," selgitas ta.

Kilk rõhutas, et Eesti valmistub praegu selleks, et igal suvalisel hetkel peab riigi elektrisüsteem olema valmis saarestumiseks. "Kogu selle sünkroniseerimise projekti tegelik mõte ongi see, et me tekitame endale võime sellega hakkama saada. Ja nüüd lihtsalt sellel konkreetsel talvel me proovime seda esimest korda. Ja ainuke risk selle juures ongi see, et õpid midagi uut, õppimise käigus võib-olla kukud korra ninali. Tahaks loota, et väga kõvasti ei kuku, aga võimalus on."