Elektrisageduse hoidmine hakkab keskmisele kodule maksma ühe euro kuus

Eesti eraldub juba järgmise nädala lõpul Venemaa elektrisüsteemist ja ühendub Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Elering on hinnanud, et ümberlülitumise järel vajalik sageduse hoidmine läheb keskmisele elektri kodutarbijale iga kuu maksma natuke üle ühe euro.
Kui praegu veel aitavad kolmel Balti riigil elektrisüsteemi sagedust hoida Venemaa ja Valgevene elektrijaamad, siis pärast nendega ühisest elektrisüsteemist (BRELL) eraldumist peavad Eesti, Läti ja Leedu saama sellega ise hakkama.
Elektrisüsteemi toimimiseks on vaja hoida elektrivõrgus stabiilset 50-hertsist sagedust. Selleks, et sagedust hoida, peab tootmine ja tarbimine olema elektrisüsteemis aga tasakaalus. Kui see tasakaal läheb paigast ära, näiteks tootmine on väiksem kui tarbimine, siis võib see ohustada teatud tüüpi elektriseadmeid.
Juba järgmisel teisipäeval, neli päeva enne eraldumist, avavad kolm Balti riiki ühise sagedusreservide turu. Elektritootjad saavad seal turul teha pakkumisi, millise hinnaga nad on nõus hoidma mõnda enda tootmisvõimsust valmisolekus nagu elektrijaama reservis. Elektritootja saab siis selle reservis oleva tootmisvõimsuse vajadusel käivitada, et niiviisi aidata elektrisüsteemi sagedust hoida.
"Sagedusreserve on vaja selleks, et asendada näiteks mõnda elektrijaama avarii korral – siis, kui ühtäkki on elektrisüsteemist puudu hulk tootmist, mis tuleb sekunditega asendada, kuna elektrisüsteemis peavad olema tarbimine ja tootmine kogu aeg tasakaalus, muidu hakkab sagedus kõikuma. Alates 4. veebruarist hakkamegi koos Läti ja Leedu kolleegidega neid sagedusreserve hankima. Valmisoleku mõte on, et meil oleks piisavalt sagedusreserve siis, kui mingi avarii elektrisüsteemis võib juhtuda. Neid reserve ei käivitata iga päev, vaid vastavalt vajadusele, nii palju kui on vaja ja siis, kui on vaja. Valmisolekut aga on meil sellisteks avariiolukordadeks kogu aeg. Seetõttu toimib ka iga päev sagedusreservide võimsusturg," selgitas Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Elering prognoosib, et niiviisi elektrisüsteemi tasakaalus hoidmine läheb Eestile iga aasta maksma umbes 60 miljonit eurot. Tegelik kulu selgub aga siis, kui turg on käivitunud ja ettevõtted saavad hakata tegema pakkumisi.
Kuni juuni lõpuni katab Elering sageduse hoidmisega seotud kulud ise. Edasi hakkavad seda kulu katma aga tootjad ja tarbijad.
Tarbijale läheb elektrisüsteemi tasakaalus hoidmine maksma umbes pool senti kilovatt-tunni kohta. See tähendab, et keskmise suurusega majapidamises lisandub kodusele elektriarvele aastas 15 eurot ehk natuke üle euro kuus.
Eesti, Läti ja Leedu jätkavad veel arutelusid selle üle, kuidas täpselt katta teine pool sagedusreserviga seotud kuludest.
Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp rääkis, et lisaks tarbijatele võiks kulu katta näiteks elektritootjad või bilansihaldurid ehk väga lihtsustatult elektrimüüjad.
"Eleringi ettepanek oli, et kuna sagedusreservide kulu tekib ja neid tuleb hoida, siis selle kulu kannaks tarbijad ja tootjad läbi oma müügilepingute. Lätis ja Leedus on ettepanekud veidi teistsugused ja praegu arutataksegi, kuidas metoodikaid niiviisi harmoniseerida, et need oleks kolmes Balti riigis võimalikult sarnased ja ei kahjustaks ühegi riigi konkurentsivõimet," ütles Sapp.
Sapp ütles oktoobris, et elektri börsihind desünkroniseerimise tulemusena kerkima ei peaks, sest nii tootmisvõimsused kui ka ülekandevõimsused jäävad üldjoontes samaks.
Leedu on tegelikult juba alates detsembrist ka katsetanud, kuidas endale vajalikus koguses sagedusreservi hankimine turul võiks töötada.
Erkki Sapp ütles, et selle põhjal ei anna aga teha mingeid järeldusi selle kohta, milliseks kujuneb hind Balti riikide ühisturul.
"Balti riikide ühisel turul saab olema teistsugune nõudlus ja teistsugune pakkumine. Nii pakkumine kui ka nõudlus on kolme Balti riigi peale ühine ehk Leedu turu tulemustest kaugeleulatuvaid järeldusi ei saa teha," ütles Sapp.
Mida Venemaa sagedusalast lahkumine täpsemalt tähendab, on põhjalikumalt kirjutanud Novaator https://novaator.err.ee/1609584112/puust-ja-punaseks-mida-venemaa-sagedusalast-lahkumine-tahendab.
Toimetaja: Mait Ots