Eleringi juhi Kalle Kilgi sõnul on Balti riikide Vene elektrisüsteemi vahetus Mandri-Euroopa oma vastu väga suur muutus elektrisüsteemis, sest Balti riigid hakkavad elektrivõrgu toimimiseks sagedust ise kontrollima. 10 aastaga üles ehitatud uus süsteem läks Eestis maksma 350 miljonit euro.

"Olulisemad infrastruktuuriobjektid on kõik pinges, töös ja praegu me paneme tööle veel IT-süsteemid ehk siis veebruari alguseks on kõik asjad 100 protsenti," ütles Kilk.

Kui praeguseni toimiv Venemaa võrk hoiab Eesti elektrisagedust üleval võileivahinna eest, siis edaspidi maksvad sageduse hoidmise kinni Eesti tarbijad. Kuna Eesti juhib süsteemi ise, on vaja juurde elektrireserve. Baltimaades ei olnud seni kiiremaid reserve, mida peab hakkama teenusepakkujatelt ostma.

"Elektrihind on teine, see kujuneb turul, aga see tulebki reservide tasuna. Sellest on hästi palju juttu olnud, et esialgu umbes poole aasta jooksul saab seda katta nõndanimetatud ülekoormustasust, aga igal juhul vähemalt aastal 2026 lisandub tarbijahinnale üks komponent, mis tähendab just nimelt reservide tasu," selgitas energeetikaekspert Arvi Hamburg.

"See läheb umbes 60 miljonit eurot aasta alguses. Kogu energiaarvest, kui lõpptarbija maksab keskmiselt umbes 23 senti kilovatt-tunni eest, siis selle mõju on umbes 0,5 senti juurde," ütles Kilk.

Balti riigid saavad järgmisest aastast n-ö saartalitusena hakkama ka siis, kui elektrikaablid muu Euroopaga katkevad.

"Pikas plaanis on vaja elektrijaamasid süsteemi jaoks niikuinii juurde, just uusi. Tänasel hetkel on vanu elektrijaamu piisavalt, Baltikum suudab tegelikult hakkama saada hädapärast ilma välisühendusteta. IImselgelt on siis kitsas ja võib tekitada piiranguid, aga me saaksime hakkama," kinnitas Kilk.

Reserve pakkuda suutvaid elektrijaamu jääb põlevkivielektrist väljumise tõttu puudu kümnendi lõpus. Seetõttu kuulutas Elering välja riigihanke kuni 500 megavati ulatuses võimsuste hankimiseks.

"Tõenäoline on, et sinna tuleb gaasijaamu, mis suudaksid pakkuda kiiret üles- ja allareguleerimise teenust ning reageerida elektrituru hinnamuutustele. Näiteks Kiisa avariielektriijaama tüüpi uued gaasijaamad," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.