Eesti Energia sõnul võib välisühenduste häirituse korral tekkida energiapuudus
Eesti Energia hoiatab, et energiatarbimise kasvades võib juba mõne aasta pärast tekkida olukorras, kus välisühendused on häiritud, energia puudujääk. Elering kinnitab, et varustuskindluse tagamiseks on plaan olemas. Kliimaministeeriumis on aga valminud kava, kuidas hüvitada põlevkivijaamade valmisolekus hoidmise kulu.
Energiatarbimine kasvab ning Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul võib peagi tekkida olukord, kus tiputarbimise ajal elektrit ei jätku.
"Tarbimine kasvab Baltikumis ja olukorras, kus meil on olemasolevad jaamad, välisühendused ja välisühendustega tekivad häired, kindlasti tekib puudujääk, juhul kui meil ei tule uusi võimsusi Baltimaade turule. Selles olukorras on see väga võimalik," lausus Durejko.
Kuid millal taoline puudujääk võib tegelikkuseks saada?
"Ma arvan, et see olukord tuleb lähemale aastast 2028, siis on tarbimine piisavalt tõusnud, kasvanud taastuvenergia võimsused. Selle stsenaariumi realiseerumisel, kus meil üks välisühendus, näiteks Estlink 2, on kasutusest väljas, on see olukord võimalik," vastas Durejko.
Eleringi kinnitusel on lähiaastatel varustuskindluse tagamiseks vajalikud 1000 megavatti juhitavat võimsust strateegilise reservi näol olemas.
"Aastast 2030 edasi on tulenevalt tarbimise kasvust ja taastuvate tootmise kasvust vaja umbes 1200 megavatti juhitavat tootmisvõimsust, mis tähendab, et lisaks olemasolevatele võimsustele on vaja juurde ja ka nende asemele uut juhitavat tootmisvõimsust. Esimese sammuna on praegu Eleringil käimas sagedusreservide pikaajaline hange, millega selle kümnendi lõpus juba tekib juurde kuni 500 megavatti juhitavat tootmisvõimsust," ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Lähiaastatel tagavad strateegilise reservi põlevkivijaamad. Nende valmisolekus hoidmine läheb Eesti Energiale maksma kümneid miljoneid eurosid aastas, kuna turule nende toodetav elekter ei pääse. Kliimaministeerium otsib võimalusi selle kulu kompenseerimiseks.
"Me oleme mitteametlikult kooskõlastusringile saatnud ühe meetme, see on seadusemuudatus, mille alusel oleks võimalik 2026. aasta algusest põlevkivielektrijaamadele ja vajadusel ka teistele juhitavatele jaamadele maksta selleks, et need oleks meil turul elektrisüsteemis olemas," lausus kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.
"Mida varem on võimalik jaamadele lisatulu tekitada, seda kindlam on ka selle 1000 megavati täitmine lähiajal," lisas ta.
Toimetaja: Marko Tooming
