Oluline laupäeval, 9. novembril kell 22.20:

- Ukraina droonid tabasid Venemaa laskemoonatehast;

- Trumpi meeskond distantseerus Ukrainale alade kaotust tähendanud rahuplaanist;

- Pentagon tühistas keelu, mille alusel seni ei lubatud USA kaitsevaldkonna töötajatel Ukrainas tegutseda;

- USA uue administratsiooni prioriteediks Ukraina sõjas on rahu saavutamine, mitte Venemaale kaotatud alade tagasisaamine, ütles Donald Trumpi nõunik;

- Vene meedia: Kreml ei alusta läbirääkimisi enne Kurski alade vabastamist;

- Droonirünnakus Odessale hukkus üks ning sai vigastada 13 inimest;

- Borrell sõitis Kiievisse Ukrainale Euroopa toetust kinnitama;

- Zelenski: töö käib Kurahhove ja Pokrovski suundade tugevdamise nimel;

- Zelenski: stabiilsust on võimatu säilitada ilma tugeva Euroopata;

- Von der Leyen soovib Vene LNG asendada USA toodanguga;

- ​Venemaa rünnakutes Sumõ oblastile sai vigastada kaheksa inimest;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1660 sõdurit.

Ukraina droonid tabasid Venemaa laskemoonatehast

Ukraina droonid tabasid ööl vastu laupäeva laskemoonatehast Venemaal Tuula oblastis, teatasid Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikad meediale.

Tabamuse saanud Aleksinski keemiakombinaat kuulub korporatsiooni Rosteh ning selles toodetakse laskemoona, püssirohtu ning muid Vene sõjatööstusele vajalikke materjale, vahendas väljaanne LIGA.net infot SBU allikalt.  

Pärastlõunal teatas SBU allikas uudisteagentuurile Interfax-Ukraine, et Aleksinski keemiatehases jätkuvad plahvatused ja sealt tõuseb suitsu ning töötajad on ettevõttest evakueeritud.

SBU teatel tabas keemiatehast reede õhtul vähemalt 13 Ukraina drooni.

Ukraina luureametniku sõnul eraldub peamise sihtmärgi - tehase püssirohu tootmistsehhi - juurest oranži suitsu.

Kell 13.10 registreeriti droonirünnakus tabamuse saanud rajatises veel üks plahvatus, kui põlesid varasemates löökides süttinud kemikaalid. Tehas ise on suletud, selle töötajad evakueeritud.

SBU allika sõnul sai pihta ka Aleksinski soojuselektrijaam ning kahjustada saika 110-kilovoldine elektriülekandeliin.

Venemaa mitmes piirkonnas algasid õhuhäired juba reede õhtul kell pool kümme ning kella kolme ajal öösel hakkasti Tuula oblasti elanikud sotsiaalmeedias kirjutama keemiakombinaati tabanud rünnakust, kostunud plahvatustest ja sündmuskohale sõitnud tuletõrjemasinatest.

"SBU töötleb kompleksselt Vene Föderatsiooni territooriumil asuvaid objekte, mis on kaasatud sõjategevusse Ukrainas. Relvaladude, sõjalennuväljade ning Vene sõjatööstuskompleksi osaks olevate ettevõtete ründamine vähendab Venemaa võimalusi terroriseerida meie maad," ütles SBU anonüümsust palunud ametnik väljaandele LIGA.net.

Kahjude ulatust laskemoonatehasele allikas ei täpsustanud.

Venemaa kaitseministeerium teatas laupäeval, et lasi öö jooksul alla 50 Ukraina drooni seitsme oblasti kohal.

Trumpi meeskond distantseerus Ukrainale alade kaotust tähendanud rahuplaanist

USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trumpi meeskond teatas laupäeval, et vabariiklasest strateegi Bryan Lanza väited, justkui sooviks uus administratsioon suruda Ukrainale peale okupeeritud alade loovutamise Venemaale vastutasuks rahulepingu eest, ei ole Trumpi seisukoht.

Lanza sõnu kommenteerinud üleminekumeeskonna pressiesindaja rõhutas, et Lanza ei rääkinud Trumpi nimel. "Bryan Lanza oli kampaania lepinguline töövõtja," ütles pressiesindaja, kes keeldus oma nime avaldamast. "Ta ei tööta president Trumpi heaks ega räägi tema eest."

Trumpi üleminekumeeskond tegeleb praegu tulevase administratsiooni personali värbamise ja poliitikate sõnastamisega, mida Trump võiks oma teisel ametiajal hakata ajama.

Kauane vabariiklaste partei strateeg Lanza ütles Briti ringhäälingule BBC antud usutluses, et USA uue administratsiooni prioriteediks Ukraina sõjas on rahu saavutamine, mitte Venemaale kaotatud alade, sealhulgas Krimmi poolsaare, tagasisaamine.

Trumpi administratsioon ootab Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt realistlikku rahunägemust, rõhutas ta. "Ja kui president Zelenski tuleb laua taha ja ütleb, et rahu saabub ainult siis, kui saame Krimmi, siis näitab ta meile, et ta ei võta seda tõsiselt. Krimm on kadunud," ütles Lanza. "Ja kui see on teie prioriteet saada Krimm tagasi ja panna Ameerika sõdurid võitlema Krimmi tagasisaamise nimel, siis olete üksi," lisas ta.

Ukraina ründas droonidega Vene laskemoonatehast
Lanza sõnul on realistlik visioon saavutada rahu ja peatada tapmine.

Venemaa annekteeris Ukrainalt Krimmi poolsaare 2014. aastal. Pärast 2022. aasta 24. veebruaril alustatud täiemahulist sissetungi on Venemaa vägede käes veidi alla viiendiku Ukraina territooriumist.

President Zelenski on korduvalt öelnud, et rahu ei saa sõlmida enne, kui kõik Vene väed on riigis lahkunud ja kogu Venemaa vallutatud territoorium, sealhulgas Krimm, tagastatakse. Tema eelmisel kuul esitatud võiduplaan sisaldab nii seda sätet kui ka Ukrainale esitatavat kutset liituda NATOga.

Trump ütles valimiskampaania ajal, et leiab lahenduse sõja lõpetamiseks ühe päeva jooksul, kuid ei ole selgitanud, kuidas ta seda teeb.

Zelenski ja Trump vestlesid sel nädalal pärast USA valimisi telefoni teel, vestluses osales meedia andmetel ka Trumpi miljardärist toetaja Elon Musk.

Trump ise on keeldunud välistamast võimalust, et Ukraina peab Venemaale maad loovutama, ning on olnud konflikti kommenteerides ebamäärane. Mõned tema kõrgetasemelised liitlased on esitanud rahuettepanekuid, mis tegelikkuses tooksid kaasa rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina alade mineku Venemaa pikaajalise valitsemise alla.

Pentagon andis loa USA militaartöötajatel Ukrainas tegutseda

USA kaitseministeerium tühistas keelu, mille alusel seni ei lubatud Ameerika Ühendriikide kaitsevaldkonna töötajatel Ukrainas tegutseda. Otsus tähendab, et Ukrainasse saavad suunduda USA sõjalised töövõtjaid, kes aitaksid Ukraina relvajõududel hooldada ja remontida USA pakutavaid relvasüsteeme, eelkõige hävitajaid F16 ja õhutõrjesüsteeme Patriot, teatas uudistekanal CNN.

Väljaanne selgitas informeeritud ametnikule viidates, et president Joe Bideni administratsioon kiitis uue määruse heaks novembri alguses, vahetult enne presidendivalimisi. See võimaldab Pentagonil esimest korda pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal sõlmida lepingud USA ettevõtetega Ukrainas töötamiseks.

Ametnike sõnul loodavad nad kiirendada Ukraina sõjaväes kasutatavate relvasüsteemide hooldust ja remonti.

Siiski on ebaselge, kas see poliitika jätkub ka Donald Trumpi presidendiks saades. CNN-i allikas märkis, et töövõtjad ei osale sõjategevuses Vene vägede vastu ja asuvad üldjuhul rindejoonest kaugel. Ta ütles, et USA jätkab plaaniga, sest mõned süsteemid, mille USA on Ukrainale varustanud, eriti F-16 ja Patriot, vajavad hooldamiseks spetsiaalseid tehnilisi teadmisi.

Kanali allikate sõnul peavad ettevõtted, kes osalevad relvade hoolduse hangetel, välja töötama usaldusväärsed plaanid oma töötajaid ohustavate riskide minimeerimiseks. "Iga USA töövõtja, organisatsioon või ettevõte vastutab oma töötajate ohutuse eest ja peab lisama oma pakkumistesse riskide maandamise plaanid," rõhutasid allikad.

CNN märkis, et tõenäoliselt hakkab Ukrainas korraga tööle mitukümmend kuni paarsada töövõtjat.

Augusti lõpus teatas The Wall Street Journal informeeritud allikatele viidates, et USA  administratsioon ei saada julgeolekukaalutlustel Ukrainasse tsiviilspetsialiste, kes teenindavad Kiievile tarnitud lennukeid F-16 ja muud Ameerika sõjatehnikat.

Varem kaalus USA riiklik julgeolekunõukogu spetsialistide saatmist Ukrainasse, kuid luurekogukond soovitas sellest ideest loobuda, tuues põhjuseks, et praegustes tingimustes on see ohtlik, märkis väljaanne.

Vene meedia: Kreml ei alusta läbirääkimisi enne Kurski alade vabastamist

Moskva oleks valmis rahukõnelusteks Kiieviga, kuid mitte enne, kui praegu Ukraina relvajõudude käes olevad Venemaa Kurski oblasti alad tagasi võetakse, vahendas Vene sõltumatu meedia allikaid Kremli võimuladvikust.

"Me peame läbirääkimisi ainult jõupositsioonilt," ütleb Kremlile lähedalseisev vestluskaaslane väljaandele Vjorstka, mida vahendas ka The Moscow Times. Ta selgitas, et vasturünnak on vajalik selleks, et Vene pool ei paistaks taganejana.

Tema sõnul on aga läbirääkimistega veel aega, kuna USA algatatud läbirääkimised toimuksid igal juhul järgmiseks USA presidendiks valitud Donald Trumpi administratsiooni kontrolli all, Trump astub aga ametisse alles 20. jaanuaril.

Vjorstka väitel põhineb tema info kahelt allikalt Vene presidendi administratsioonis ja ühelt läbirääkimisprotsessi lähedal asuvalt ametnikult.

Väljaanne tõi ka esile Vene režiimijuhi Vladimir Putin esinemise 7. novembril Valdai klubi konverentsil, kus ta ütles, et õnnitles Trumpi valimisvõidu puhul, küll Vene välisministeeriumi kaudu. Putin märkis ka, et ei häbeneks ka ise Trumpile helistada, kui too presidendiks vannutatakse. Lisaks kirjeldas ta USA järgmist presidenti kui julget meest, meenutas talle kampaania ajal tehtut atentaati ning ütles, et Trumpi kampaania ajal antud lubadused Ukraina sõda lõpetada ja suhted Venemaaga taastada on tähelepanu väärivad. Trump on kirjeldanud oma suhteid Putiniga headena ja lubanud Ukraina sõja ühe päevaga lõpetada.

"See meelituste vahetamine on märguanne kõigile, kes on sõjast ja sellega seotud probleemidest väsinud. Tegelikult ei hakata läbirääkimisi pidama ajal, mil Ukraina relvajõud on Kurski oblastis. Eesmärk on nad aasta lõpuks välja lüüa," selgitas teine ​​allikas Vjorstkale.

Vaatamata Washingtoni ja Moskva signaalidele valmisoleku kohta suhteid parandada, ei asu Vene pool veel otseläbirääkimistesse, ütles läbirääkimisprotsessi tundev allikas. Ta rõhutas, et just Putin pakub sõja peatamist, kui Ukraina relvajõud Kurski oblastist lahkuvad. Tema sõnul olevat ka juba enne, kui Ukraina relvajõud tungisid Venemaa territooriumile, olnud plaan leppida kokku vastastikku energiataristut mitte rünnata. Pärast seda oleks pooled saanud Katari vahendusel alustada läbirääkimisprotsessi, jätkas vestluskaaslane. Aga pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse muutus see võimatuks, selgitas vestluskaaslane.

Vjorstka tõdes, et Moskva plaane vabastada Kurski oblast ja alustada läbirääkimisi Kiieviga kinnitab kaudselt ka rindel toimuv. Vene vägede vastupealetungist on teatatud alates augustist, ütles hiljuti Kurski oblastis viibinud Vene relvajõudude allikas. Tema sõnul on antud käsk puhastada Kurski oblast Ukraina vägedest aastavahetuseks ning selleks suunatakse augusti lõpus - septembris kogutud uued üksused. Vjorstka märkis, et pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse kahekordistus Moskvas kaitseministeeriumiga lepingut sõlmida soovijate arv.

Droonirünnakus Odessale hukkus üks ning sai vigastada 13 inimest

Ööl vastu laupäeva ründasid Vene väed droonidega Odessat, rünnakus hukkus üks inimene ning vigastada sai 13 inimest, nende seas kaks last, ütles kuberner Oleh Kiper.

Järjest teist päeva toimunud rünnakus sai kahjustada mitu kortermaja, elumaja, ärihoonet ja mitmed autod.

Venemaa ründas Odessat ja lähhipiirkondi 51 drooniga, Ukraina õhuväed lasid neist alla 31.

Rünnaku tagajärjel süttisid ka suured tulekahjud, teatas kohalik meedia.

Borrell sõitis Kiievisse Ukrainale Euroopa toetust kinnitama

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell saabus laupäeval Kiievisse, et kinnitada Ukrainale Euroopa toetust pärast Donald Trumpi võitu USA presidendivalimisel.

Ettearvamatu Trumpi presidendiks saamine on teinud närviliseks nii Ukraina kui Euroopa, sest kardetakse, et ta võib lõpetada USA toetuse võitluseks Venemaa sissetungi vastu.

"Sõnum on selge: Euroopa jätkab Ukraina toetamist," ütles detsembris ametist lahkuv Borrell teda saatvatele ajakirjanikele.

"Oleme toetanud Ukrainat algusest peale ja see on minu viimane visiit Ukrainasse, et anda edasi sama sõnum: me toetame teid nii palju, kui suudame."

"Mitte keegi ei tea täpselt, mida uus administratsioon tegema hakkab," lisas Borrell, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et praegusel USA presidendil Joe Bidenile on veel kaks kuud aega otsuseid teha.

"Meie, eurooplased, peame kasutama seda võimalust, et luua tugevam ja ühtsem Euroopa, ning üks ühtsema ja tugevama Euroopa ja teovõime manifestatsioon on meie roll Ukraina toetamises."

Euroopa on toetanud Ukrainat alates Venemaa täiemahulise sõja algusest 2022. aasta veebruaris ühtekokku 125 miljardi dollariga, USA toetussumma ulatub üle 90 miljardi dollari, näitavad riikide abi jälgiva Kieli instituudi andmed.

Suurima toetaja USA jätkuvat kaasamist peetakse vältimatuks, et Ukraina sõjas vastu peaks, eriti et Saksamaal ja Prantsusmaal on poliitiliselt ebakindel aeg.

Borrelli sõnul peavad EL-i riigid otsustama, millal ja kuidas toetust Ukrainale vajaduse korral suurendada.

"Enamik liikmesriike kinnitab senise liini, Ukraina toetuse jätkumist," ütles ta reedel Budapestis EL-i tippkohtumisel.

Zelenski: töö käib Kurahhove ja Pokrovski suundade tugevdamise nimel

Kurahhove ja Pokrovsk on praegu rinde kõige keerulisemad sektorid ja käimas on töö kaitse tugevdamise nimel nendes suundades, ütles reedel oma igaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur Ukrinform.

"Ülemjuhataja esines täna taas raportiga olukorrast rindel. Kurahhove suund ja Pokrovski suund on hetkel kõige keerulisemad. Väeväejuhatus töötab meie positsioonide tugevdamise nimel," rääkis riigipea.

Ukraina väe ees terendab uus niinimetaud katel ehk ümberpiiramine okupeeritud Donetski oblastis, kus Vene okupandid püüavad rindelõigul liikuda edasi kahelt poolt, vahendas portaal meedia varem sel nädalal Saksa väljaande Bild sõjaväeanalüütikut Julian Röpket.

Röpke sõnul jõudis Vene vägi kirdest Donetski oblastis asuva Kurahhove veehoidla kaldale. Samal ajal liiguvad nad selle poole ka edelast Vuhledari suunast.

Röpke märkis, et Ukraina relvajõude varitseb seetõttu oht sattuda Kurahhove ümbruses katlasse, kui nad ei tagane.

Zelenski: stabiilsust on võimatu säilitada ilma tugeva Euroopata 

Euroopa rahvaste stabiilsust on võimatu säilitada ilma tugeva Euroopata, ütles oma igaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform.

Presidendi sõnul peeti reedel Kiievis kogu päeva koosolekuid ja konverentse pärast Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumist Budapestis.

"Ukraina seisukohta on tutvustatud. Ja üleüldiselt peaks Euroopa poliitika väljatöötamine tuleval perioodil olema koordineeritud koostöö, mis otseselt toetaks meie partnerlust Euroopas ja Euro-Atlandi kogukonda. Nii nagu globaalsed asjad kukuvad kokku ilma tugeva Ameerikata, siis Euroopa rahvaste stabiilsuse säilitamine on lihtsalt võimatu ilma tugeva Euroopata," rääkis Zelenski.

Riigipea märkis, et ka järgmine nädal peaks tooma asjakohaseid tulemusi – tulemusi Ukraina võimude töös partneritega.

Zelenski tõi välja, et tal oli reedel telefonikõne Soome presidendi Alexander Stubbiga Ukraina ja Soome koostöö teemal – nii kahepoolselt kui ka koos laiema ringi partneritega.

President tänas Soomet kogu kaitse- ja poliitilise toetuse eest, mida Ukraina saab.

"Oleme saanud juba 26 sõjalist abipaketti. Olen tänulik! Arutasime ka lähikuude väljavaateid, aga ka Soome kontakte teiste riikidega, teiste riigijuhtidega, mis on Ukraina ja kogu Euroopa tõelise rahu tagamisel üliolulised. Teeme kõik, et sundida Venemaad alustama normaalseid ja sisukaid läbirääkimisi, mis põhinevad rahvusvahelisel õigusel ja mitte terroril," jätkas Zelenski.

Vene väed on viimasel ajal tõesti Ida-Ukrainas mõnevõrra edasi tunginud, kuid rindepositsioonid on püsinud suhteliselt muutumatuna juba mitu kuud. Ukrainal on aga vastas tunduvalt suuremad ja paremini varustatud väed.

Ebakindlus Ukraina jaoks hädavajaliku lääneriikide toetuse kestmise suhtes on Trumpi valimisvõiduga süvenenud. Trump tõstatas valimiskampaania ajal korduvalt Ukraina abi küsimuse ja kuulutas, et lõpetab presidendiks saades sõja 24 tunniga.

Von der Leyen soovib Vene LNG asendada USA toodanguga

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas reedel telefonikõne USA presidendiks valitud Donald Trumpiga. Üheks kõne teemaks oli Euroopasse imporditava Venemaa LNG asendamine USA tarnetega.

"Me saame endiselt suure osa oma LNG-st Venemaalt," sõnas ta. "Ja miks mitte asendada see USA LNG-ga, mis on odavam ja toob alla meie energiahinnad?"

Euroooa Liit kehtestas sanktsioonid Vene gaasile ja sealhulgas LNG-le juunis.

Telefonikõnes Trumpiga ei arutatud täpsemaid detaile LNG tarnete kohta, ütles von der Leyen.

Lisaks arutasid von der Leyen ja Trump Euroopa Liidu ja USA suhteid, kaitsevaldkonda ja sõda Ukrainas.

Venemaa rünnakutes Sumõ oblastile sai vigastada kaheksa inimest

Venemaa rünnakutes Sumõ oblastile sai reedel vigastada kaheksa inimest, teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon.

Viis inimest sai vigastada Krasnopilljas, kus said tabamuse eramajad, apteegid, kool, kauplus ning mitu autot, vahendas Kyiv Independant.

Kolm inimest sai Sumõs vigastada ballistilise raketi rünnakus.

Vene vägede rünnakud Sumõ oblasti vastu on viimastel kuudel aina hävitavamad.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1660 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 707 540 (võrdlus eelmise päevaga +1660);

- tankid 9238 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 18 697 (+36);

- suurtükisüsteemid 20 249 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1245 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 996 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 575 (+49);

- tiibraketid 2634 (+3);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 561 (+66);

- eritehnika 3604 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.