SDE algatas eelnõu, mis lubaks ohtlike koerte omanikke ennetavalt trahvida
Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) liikmed algatasid riigikogus eelnõu, mis võimaldaks omavalitsustel ohtlike koerte omanikke trahvida ennetavalt, mitte alles pärast koerarünnakut.
Viimane avalikkuses laialdast vastukaja leidnud koerarünnak leidis aset Harjumaal Lagedil, kus tiibeti mastifid ründasid inimest tänaval. Lagedi elanike petitsioonile koeraomaniku suhtes on kogutud juba üle 2700 allkirja.
Lagedi Betooni ja Jaama tänava nurgal asuval krundil valitses vaikus. Urve Ariku Tiibeti mastifid on kennelis, väravad kinni.
Koeraomaniku videod näitavad teda oma koeraga näitusel osalemas. Arik ei nõustunud kaamera ette tulema, kuid ütles, et näitusel pole tema koertega probleeme olnud, kord päästis koer aga naabri lapse, kes oli puu otsast alla kukkudes pea alaspidi rippuma jäänud.
Arik ütles ka, et koeri on lapsed üle aia narrinud, ühe tema koera aga tappis kohalik elanik kirvega. Politsei nendest juhtumitest ei tea.
"Selliseid teateid ei ole meile selle omaniku poolt ega külaelanike poolt tulnud. Küll on omanik teavitanud reporteritest, kes on tema aia taga käinud," ütles Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater.
20,22
Urve Arik leidis, et kohalik kogukond püüab teda tühistada ja meedia on sellega ühinenud.
Oktoobri keskel Lagedi koerarünnaku ohvriks saanud Urmas ei tahtnud kaamera ette tulla, kuid vastas kirjalikult, et teda ründas viis-seitse koera kergliiklusteel.
Urmas ütles, et koerad tuleb võtta kohe vastutavale hoiule ning hinnata omaniku teovõimet ja sobivust koerapidajaks.
Ohvri elukaaslane algatas petitsiooni Lagedi elanike ohutuse teemal, mis on adresseeritud PPA-le, põllumajandus- ja toiduametile, teistele ametivõimudele ja õiguskantslerile. Ära toodud on ka varasem koerarünnak kohaliku lapse vastu ning kohtulahendid koeraomaniku suhtes.
Petitsioonis nõutakse seaduslikku alust omanikult loomapidamise õigus ja loomad ära võtta, kui loomad on teistkordselt tekitanud füüsilise ja vaimse trauma.
"Kui inimene ei ole pädev koera niimoodi kasvatama, et kogukonnaliikmed jäävad kahjustamata, saavad kehavigastusi, siis kuskil võib olla ka see piir, et teatud päevast alates ei ole võimalik olla koerapidaja," ütles petitsiooni algataja Mari Markson.
"Seal oleme saanud ütlused kannatanutelt, aga asi on veel menetluses, nii et hetkel rohkem kommenteerida ei saa," kommenteeris Toater.
Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran algatasid eelnõu, mis volitab omavalitsusi koeraomanikke vajadusel ennetavalt trahvima kuni 6400 euroga.
"Omavalitsused näevad, et seal on päris korralik probleem. Nad saavad küll rääkida nende väheste koeraomanikega, kes ei oska oma koerte mõju teistele inimestel arvestada. Aga neil pole mingeid ennetusmeetodeid. Kui on juhtund juba õnnetus inimesega, siis nad saavad reageerida," ütles Maran.
Politsei saab avaldusi keskmiselt 300 koerarünnakust Eestis aasta jooksul, neist enamik on koerte omavahelised kisklemised.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK