Eestil on olemas esmane võimekus droone näha ja vajadusel alla tuua, kuid politsei- ja piirivalveameti piirihaldusbüroo juhi Eve Kalmuse sõnul ei ole see kaugeltki piisav.

"Siin on ju idapiiril lennutatud salakauba vedamise eesmärgil droone ja me oleme läbi meedia kuulnud droonituvastusi meie kriitiliste taristuobjektide kohal. Ehk siis need on märksõnad, mis viitavad sellele, et meil on vaja seda võimet tugevdada," sõnas Kalmus.

Ta selgitas, et eesmärk on idapiiril ja neljas suuremas linnas saavutada ja luua võimekus tuvastada kõik madalalt lendavad objektid.

"Arvestades drooninduse tuvastuse ja tõrje tehnoloogilist komplekssust, siis kui me räägime tuvastamisest ja tõrjumisest, siis me räägime erinevatest tehnoloogiatest ja tagatipuks sellest, et neid erinevaid tehnoloogiaid ja lahendusi on vaja omavahel kombineerida."

Kalmus selgitas, et tuvastamiseks saab kasutada akustilist sidet, raadiosideseiret, kaameraid ja radareid. Tõrjumiseks side segamist ja droonide füüsilist allatoomist.

"Need on need n-ö lahendused, mida peame oma projekti raames võimalikult optimaalselt kokku kombineerima ja eraldatud eelarvega arvestades toime tulema. Ennekõike on tegemist ikkagi drooni tehnoloogilise erisusega. Meil on täna kasutuses väga erinevaid droone ja et neid tuvastada, siis ka see tuvastussüsteem peab olema võimeline neid tuvastama."

Kalmus lisas, et reaalajas iga ruutmeetrit jälgima ei hakata.

"Me kindlasti ei loo seda arendust selleks, et reaalajas iga ruutmeetrit jälgida, vaid rajame süsteemi, mis kombineerib neid nimetatud erinevaid lahendusi selliselt, et droonidega ei saa ühtegi sihtkohta märkamatult lennata. Ehk me oleme võimelised tuvastama kriitilistes kohtades."

Laiapindse riigikaitse eelarve otsused tulevad valitsuselt novembri lõpus. Politsei- ja piirivalveamet otsib projektile erinevatest allikatest lisarahastust, näiteks taotletakse toetust Euroopa Liidu sihtotstarbelistest fondidest. Esimesed tegevused on politsei ja piirivalveamet planeerinud uue aasta alguseks.