Euroopa Komisjoni prognoos on pessimistlikum kui kevadel, mil komisjon prognoosis Eestile käesolevaks aastaks SKP langust 0,5 protsenti, kuid kasvu tuleval aastal 3,1 protsendile.

Euroopa Komisjon selgitas, et Eesti reaalne SKP väheneb 2024. aastal ühe protsendi võrra, kuna languses on nii eratarbimine, investeeringud kui ka eksport.

2025. aastal peaks reaalne SKP taas kasvule pöörduma (+1,1 protsenti), tingituna tarbimise ja investeeringute tagasihoidlikust taastumisest ning suuremast välisnõudlusest, millele aitab kaasa peamiste kaubanduspartnerite suurem majanduskasv.

Kuna 2026. aastal on oodata sisenõudluse taastumist, peaks reaalne SKP siis kasvama 2,6 protsenti.

Maksutõusud toidavad inflatsiooni

Inflatsioon on Eestis endiselt kõrge ning eeldatavasti jääb see 2024. aastal keskmiselt 3,6 protsendi juurde ja püsib sellisena ka 2025. aastal, kuna kavandatavate maksutõusudega kaasneb hinnakasv.

Prognoosi kohaselt peaks inflatsioon 2026. aastal vähenema 2,4 protsendile.

Valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse 3,0 protsenti SKP-st, mistõttu suureneb ka valitsemissektori võla suhe SKP-sse, mis peaks 2026. aastal jõudma 25,4 protsendini. 

Tööpuudus sel ja lähiaastatel märkimisväärselt ei muutu. Selleks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon tööpuuduseks 7,5 protsendi, järgmisel aastal 7,7 protsenti ja ülejärgmisel aastal 7,2 protsenti.