Tänavune majanduslangus (0,5 protsenti) on komisjoni hinnangul seotud ekspordi ja investeeringute jätkuva vähenemisega. 2025. aastal peaks SKP reaalkasv taastuma 3,1 protsendile, sest reaalpalkade tõus kandub eratarbimisse ja peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemise tõttu ekspordi kasv kiireneb.

Eesti inflatsioon kiirenes 2024. aasta alguses käibemaksumäära tõusu tõttu, kuid hakkas seejärel taas vähenema. Prognoosi kohaselt tuleb tänavune inflatsioon 3,4 protsenti, aga langeb tuleval aastal 2,1 protsendile.

Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal jääma 3,4 protsendile SKP-st. 2025. aastal prognoosib komisjon selle suurenemist 4,3 protsenti, kuna üksikisiku tulumaksuvabastust suurendatakse, kuid kompensatsioonimeetmeid ei ole veel täpsustatud.

Valitsemissektori võlg peaks 2025. aastal suurenema 24,6 protsendile SKP-st.

Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt kasvab SKP Euroopa Liidus tänavu 1,0 ja euroalal 0,8 protsenti.

Eesti on komisjoni prognoosi järgi ainus riik EL-is, kus SKP tänavu langeb. Lätis peaks majandus kasvama 1,7 ja Leedus 2,0 protsenti. Soomes SKP ei muutu aasta varasemaga, Rootsis prognoositakse kasvu 0,2 protsenti.

Prognoosi kohaselt kiireneb SKP kasv 2025. aastal Euroopa Liidus 1,6 protsendini ja euroalal 1,4 protsendini.

Seega on Eesti majanduskasv 2024. aastal EL-i keskmisest väiksem ja 2025. aastal suurem.

Euroopa Liidu tarbijahindade inflatsioon peaks langema 2023. aasta 6,4 protsendilt 2,7 protsendile 2024. aastal ja 2,2 protsendile 2025. aastal.

Euroalal peaks see aeglustuma 2023. aasta 5,4 protsendilt 2,5 protsendile 2024. aastal ja 2,1 protsendile 2025. aastal.