Peipsiveere samovaritee joomise traditsioon kanti kultuuripärandi nimistusse
Peipsiveere kandis elavad vanausulised seisid selle eest, et nende samovaritee joomise traditsioon arvataks Eesti vaimse kultuuripärandi hulka.
Laupäeval kogunesid Mustvee lähedal asuvasse Raja vabaajakeskusesse kohalikud elanikud, et tähistada nende piirkonnale omase samovaritee joomise traditsiooni jäädvustamist Eesti kultuuripärandi nimistusse. Kokkutulnud kütsid selleks vana traditsiooni kohaselt söe ja käbidega samovarides vee kuumaks, et valmistada sellest parima maitse ja lõhnaga teed.
"Kui tulevad külalised Peipsi äärde mujalt, siis nad märkavad, et meil need teejoomised toimuvad teistmoodi. Aeg küll dikteerib uuendusi ja süsisamovari kodudes väga harva kasutatakse, pigem elektrisamovare, aga üritustel me ikka pakume külalistele päris samovariteed söesamovarist," rääkis Raja vabaajakeskuse juhataja Valentina Jazõkova.
Peipsiveeres tuntakse samovaritee joomise traditsioon pea kaks sajandit. Kohalikud inimesed jutustasid, kuidas samovaritee valmistamine aitab neil elutempot alla viia, muudab kokkutulnud inimesed lähedasemaks ning aitab viia mõtted eemale argistest muredest.
"Sa aeglustud, võtad aja maha, kütad samovari, selleks et leida küttematerjal, selleks et tuua õiges koguses vett ja tuua väljast samovar – see nõuab aega. Sa ei tee seda kindlasti kahe-kolme inimese jaoks, sa kutsud sõpru. Samovari kütmine on selline pikk, mõnus tegevus, mis ühendab ja sulatab südameid. Räägitakse, et samovar on nagu soe perenaine – särav, soe, külalislahke. See on selline keskpunkt, mille ümber kogunetakse," rääkis kohalik elanik Tiina Jurjeva.
Toimetaja: Marko Tooming