Rahustite ja uinutite tarvitamine on viimase paarikümne aasta jooksul üle maailma oluliselt suurenenud, sealhulgas ka nende ravimite väärtarvitamine, ütles uuringu esimene autor, Tartu Ülikooli doktorant ja TAI Riskikäitumise uuringute osakonna vanemanalüütik Liina Veskimäe.

"Euroopas oli 2019. aastal suurim rahustite ja uinutite väärtarvitamise levimus 15–16-aastaste kooliõpilaste seas Lätis 21 protsendiga ja Leedus 20 protsendiga. Eestis oli see vastavalt 15 protsenti, kuid Euroopas keskmiselt 6,6 protsenti," lausus Veskimäe.

"Sagedasemad põhjused, miks noortele neid ravimeid välja kirjutatakse, on ärevushäire ja depressioon, samuti unehäired," ütles Veskimäe ERR-ile.

Samas puudub Veskimäe sõnul Eestis veel täpne teadmine selle kohta, mis eriala arstid ja mis diagnooside alusel neid ravimeid noortele välja kirjutavad. Samuti pole täpselt teada, kui palju neid ravimeid Eestis noortele välja kirjutatakse.

Veskimäe uurib seda oma teadustöö järgmises etapis retseptikeskuse kaudu. Selle uurimuse tulemused koos noorte enda vastustega psühhotroopsete ravimite (väär)kasutuse kohta selguvad järgmise aasta kevadel.

Väärtarvitavad enam tüdrukud

Võrreldes 2003. aastaga väärtarvitas 2019. aastal Eestis rahusteid ja uinuteid 2,3 korda rohkem poisse (11,3 protsenti) ja 1,4 korda rohkem tüdrukuid (17,5 protsenti).

Väärtarvitamine suurenes ligi kaks korda arsti korraldusel rahusteid ja uinuteid tarvitanud poiste hulgas 41,4 protsendini, tüdrukutel vastavalt 44,1 protsendini.

Uuringu järgi oli Veskimäe sõnul oluliselt suurem šanss rahusteid ja uinuteid väärtarvitada nendel poistel ja tüdrukutel, kes olid neid ravimeid varem arsti korraldusel tarvitanud.

"Suurem risk oli ka neil, kes hindasid ravimite kättesaadavust kergeks ja samuti neil, kelle sõbrad väärtarvitasid rahusteid ja uinuteid. Riski väärtarvitamiseks suurendas ka sigarettide suitsetamine ja väiksem kehaline aktiivsus," sõnas Veskimäe.

Uurimistöö põhines Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu Eesti andmetel.

Uuringus osales 11 328 õpilast, kellest 48,6 protsenti olid poisid. Täpsemalt uuriti, kuidas on muutunud 15–16-aastaste koolinoorte rahustite ja uinutite väärtarvitamine Eestis 2003.-2019. aastal ning mis on väärtarvitamise riskitegurid.

Ravimite väärtarvitamine tähendab ilma arsti korralduseta ravimi tarvitamist, samuti sagedamini, pikemalt ja suuremate annustena, kui retseptis määratud, või mõnel muul eesmärgil tarvitamist, näiteks joobe tekitamiseks. Selles töös uuriti rahustite ja uinutite väärtarvitamist kui ravimite tarvitamist ilma arsti korralduseta.