Sirje on Lootuse külas abi otsimas teist korda. "See on mu viimane võimalus," ütles korra omal käel elust lahkuda püüdnud endine apteeker intervjuud kokku leppides. Naise teekond Lootuse külla algas ühest une-eelsest õllest või siidrist, mis tõi hea une. Apteekrina ta unerohtu võtta ei julgenud, kuna teadis, et sellest võib jääda sõltuvusse.

"Esimesed viis aastat oli ainult õhtuti kodus. Sealt see läks edasi puhkepäevadele. Puhkepäev hakkas võib-olla pihta niimoodi, et lähed juba hommikul süüa ostma ja siis ostad ka mingi alkoholi. Ja näiteks koristad, oli palju rõõmsam kodus, või küpsetad lastele pannkooke, siis see sai nagu puhkepäevadel harjumuseks. Ja siis hakkasid hiljem kogused ka suurenema," kirjeldas Sirje.

Alkohol on Eestis kergesti kättesaadav ja naise sõnul on raske sellest mööda vaadata isegi siis, kui tõsiselt pingutad, et mitte taas libastuda. Sirje sõnul läks ta sageli poodi lihtsalt leiba ja saia ostma, aga ikka juhtus nii, et lahkus ta sealt koos õllega.

Tihti arvatakse ekslikult, et alkoholisõltlastest emad ei hooli oma lastest. Hoolivad küll, aga sõltuvus on nii tugev, et ei tule sellega toime.

"Kui ma oma poja lõpetamisel tegin endale häbi ja võib-olla perekonnale ka, et ma ei jõudnud sinna ja kukkusin maha enne saali jõudmist, siis ma mäletan neid sõnu, et ema, kui ühel toolil istuksin mina ja teisel oleks alkohol, siis sa valiks alkoholi. Samas kainena on seda ääretult raske taluda, et lapsed on pettunud, et lapsed hoiavad kõrvale. Seal tekib siis nagu lõks, et selleks, et saada jälle lahti kohutavast hingepiinast, mis mul oli täitsa lämbumistundena, siis hakkad uuesti, võtad jälle peale, et saada rahu tagasi," rääkis Sirje.

"Sõltuvust, sõltuvuskäitumist võib vast niimoodi defineerida, et kui inimene teab, et ma ei peaks seda tegema, aga ikka teeb mis iganes põhjusel, siis peaksid juba häirekellad helisema hakkama," selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku psühholoog Jane Alop.

Alopi sõnul märkavad probleemi üldjuhul kõrvalseisjad, kes hakkavad tegema märkusi, samas kui inimene ise usub kindlalt, et tal ei ole probleemi, sest ta saab ju hakkama.

"Kui me hakkame inimesele rääkima, et sa pead ravile minema, siis (vastatakse) et kuidas ma pean ravile minema, minuga on ju kõik hästi. See jutt on niisugune herneste vastu seina loopimine. See on see ehk, kus tegelikult tuleks otsida fakte ja tõendeid ja püüda inimesele neid serveerida, et ta ei saa ei saa hakkama või et see häirib meie kooselu," selgitas Alop.

Psühholoogi sõnul on alkoholi tarvitamise häire ajuhaigus, mis on seotud inimese mõtlemise ja käitumisega. Alkoholismi ravim on Eestis saadaval, kuid Alopi sõnul ei ravi see mõtlemist ja abi saavad sellest vähesed. Teist tüüpi ravim peaks vähendama tungi alkoholi juua.

"Selle ravimi teema on, et üksik ravim ei toimi meil ei apteegis ega kodus lauasahtlis. Seda ravimit tuleb võtta ja selle ravimi võtmiseks on taaskord vaja motivatsiooni," sõnas Alop.

Vajadus nende ravimite järele ei vähene, sest kuigi alkoholi tarbimine on vähenenud, siis endiselt on ligi viiendik Eesti kuni 64-aastastest täiskasvanutest kraadiga jookide liigtarbimisega kimpus. Kui mehed, eriti nooremad põlvkonnad on hakanud vähem jooma, siis naistel seevastu on see aina suurem probleem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske aastaraamatu kohaselt oli 2012. aastal kuni 24-aastaste noorte naiste seas liigtarvitajaid ligi 16 protsenti, 2022. aastal oli neid üle 18 protsendi. Liigtarvitajate hulk 45- kuni 54-aastaste naiste seas tõusis kümne aastaga kaheksalt protsendilt 12 protsendile, pensionieelikute seas aga kuuelt protsendilt 10 protsendile.

Naiste puhul peetakse alkoholiprobleemide sagenemise üheks põhjuseks regulaarset veinitamist. Vähemalt mõnel korral nädalas tarvitas veini 2012. aastal viis protsenti naistest, 10 aastat hiljem poole rohkem. Ka on vein ainus alkohol, mille tarvitamine aasta-aastalt kasvab.

"See on kindlasti laiem probleem. Seda ka kõikides Euroopa Liidu riikides ja ka Ameerikas on täheldatud, et veini tarvitamine, n-ö veinikultuur on ilmselt olnud turundajatel väga selgelt naiste-suunaline," ütles TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.

Sammeli sõnul mõjutavad alkoholi tarbimist kõige enam keskkond, sealhulgas alkoholi kättesaadavus, aga ka sotsiaalsed normid. Need on alkoholi pruukivatesse naistesse märkimisväärselt muutunud.

"Kui hakkab suveperiood, algavad puhkused, kes on kuskil sotsiaalmeedias, siis nad näevad, kuidas hakkavad pildid levima. kuidas kellegi puhkus on avanud ja kuidas ta siis naudib seda klaasikest. Pealtnäha ei ole see mitte midagi, aga tegelikult see süvendab sotsiaalset normi, et puhkus ja nauding käivad käsikäes veiniga," sõnas Sammel.

Alkoholi tarbimine Eestis

Sotsiaalministeerium avalikustas sel nädalal kava alkoholitarbimise vähendamiseks. See hõlmab muu hulgas müügiaja lühendamist ja alkoholiaktsiisi sidumist inflatsioonimääraga. Ka varem on alkoholi kättesaadavust mitme meetmega piiratud. "Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas, kuidas need mõjunud on.

Kui 2000. aastal tarvitati Eestis ühe täiskasvanu kohta puhast alkoholi 7,6 liitrit, siis seitse aastat hiljem joodi juba kaks korda rohkem. See 14,8 liitrit on ka viimase 18 aasta suurim kogus.

Juulis 2008 jõustus kord, mis keelas alkoholi müügi kella 22 õhtul kella 10 hommikul. Alkoholi aktsiisimäär tõusis 20 protsendi võrra. Tõepoolest, tarbimine hakkas langema, mitte küll kohe samal aastal, aga järgmisel juba märgatavalt.

10 aastat hiljem, 2018. aastal rakendusid alkoholireklaami piirangud ja kauplustes pandi alkohol silma alt ära tagumistesse riiulitesse. Vastupidiselt oodatule hakkas tarbimine tõusma. Praeguseks on Eestis jõutud 11 liitri juurde aastas.

Miks? Sest piirangutest hoopis suurema mõjuga oli alkoholiaktsiiside langetamine 25 protsendi võrra juulikuus. Alkohol läks odavamaks ja tarbimine suurenes.