Käibemaksupetu skeem nägi välja nii, et 16 riigis asutati elektroonikakaupade müügi firmad, ostjad tasusid müüjatele käibemaksu, kuid see ei jõudnud mitte vastava riigi maksuametisse, vaid kanti varikontodele väljaspool Euroopa Liitu.

Uurijatel on põhjust arvata, et skeemitamisega oli seotud 400 firmat, kes tegelesid ka narkokaubanduse, küberkuritegude ja rahapesuga. Võimalik, et seaduserikkumiseks kasutati Venemaa organiseeritud kuritegevuse võrgustikku.

Kokku müüdi elektroonikakaupu 1,48 miljardi euro eest, Euroopa riikidel jäi nii saamata 300 miljonit eurot eelarvetulu.

"Kriminaalasi algatati Lätis ja kogu operatsiooni juhiti Lätist. Loomulikult toimus see koostöös Euroopa Prokuratuuriga. Kaasasime kolleege politseist, korruptsioonitõrje büroost. Rahvusvahelise operatsiooni keskus asus meie maksu- ja tollipolitsei ruumes, kus töötasid ööpäevaringselt kolleegid Europolist," selgitas Läti tuluteenistuse maksu- ja tollipolitsei asedirektor Arturs Kovalenko.

Kovalenko ei saanud uurimise huvides Eesti Rahvusringhäälingule öelda, mis täpselt toimus Lätis või teistes Balti riikides, kuid rahvusvahelise operatsiooni ulatus just siin lubab järeldada, et Euroopa ühel suuremal käibemaksupettusel on just Balti riikidega tihe seos. Lätis näiteks osales operatsioonis 200 uurijat või kriminaalvaldkonna töötajat.

"On selge, et teame päris hästi, kuidas seda ebaseaduslikku tegevust läbi viidi," ütles Kovalenko.

Läbiotsimistel konfiskeeriti 47 miljoni euro ulatuses mobiiltelefone, luksusautosid, kuldkelli, aga ka relvi ja narkootikume ning 127 000 eurot sularaha. Külmutati üle 60 pangakonto erinevates riikides. Raha koguväärtus pole veel teada, kuid Balti riikides ja Poolas asunud kontodel oli kokku 5,8 miljonit eurot.