Hulgal Rootsis varjupaika taotlevatest inimestest puudub seadusik alus kaitsele ja seega puudub neil õigus Rootsis viibida. Paljud siiski jäävad. Alates valitsuskoalitsiooni lepingu avalikuks tulekust on vaieldud teavitamiskohustuse küsimuse üle.

Vastava eelnõu eesmärk on raskendada Rootsis ilma loata elamist. Kriitikute seas kannab ettepanek nime "avalikustamisseadus" ja "vilepuhumisseadus" .

Rändeministri moderaat Johan Forsselli sõnul tooks sellise kohtustuse sisseseadmine kaasa ulatusliku variühiskonna. Eelnõu puudutab umbes 100 000 inimest.

Vaidluse taustaks on vajadus leida meetmeid migratsioonipoliitika juhtimiseks ja kuritegevusega võitlemiseks. Uus meede ehk inimese kohta andmete kogumine sunniks selle toetajate sõnul illegaalselt sisserännanuid Rootsist lahkuma.

Eelnõu esialgne variant seadnuks koolidele, meditsiiniasutustele ja sotsiaalhoolekande asutustele kohustuse teatada, kui nende juurde ilmub keegi, kellel puudub õigus Rootsis viibida. Teavitamata jätmisel sanktsioone ei järgneks, kuid see loetaks väärkäitumiseks.

Eelmisel nädalal Harpsundis kogunenud erakondade juhid astusid kriitika tulemusena pool sammu tagasi ja nõustusid, et teavitamiskohustus jääb kuuele ametiasutusele – need on maksuamet, tööhõiveamet, täiteamet, parandusteenistus, sotsiaalkindlustusamet ja pensioniamet. Koolid ja arstid, aga ka näiteks raamatukogud jäävad välja.

See on liberaalide suur edu, aga tagasilöök Rootsi Demokraatide jaoks. Erakond tahtis näha, et teabe andmise kohustus kehtiks eranditult kõigile.

Meditsiiniasutused on teabe edastamisest vabastatud põhjusel, et on oht et inimene jätab näiteks mõne raskema ja nakkava haiguse tõttu arsti juurde tulemata, mis omakorda võib viia sellesama nakkushaiguse levikuni. Kooli puhul on oht, et vanemad ei saada enam lapsi kooli, mis on lapse õiguste konventsioonist tulenev kohustus.

Eelnõu annab politseile suurema võimaluse avastada ja riigist välja saata inimesi, kellel puudub õigus Rootsis viibida. Politsei saab ka õiguse läbi otsida maju, kontrollida passe, mobiiltelefone ja arvuteid. Samuti antakse eelnõuga politseile õigus võtta sõrmejälgi juba kuueaastastelt lastelt. Praegu on vanusepiirang 14 aastat.

Eelnõu läheb nüüd parlamendis arutamisele.