"Praegu tuleb kindlustada sõidukeid, mis on liiklusregistris," rääkis Potsepp. "Detsembrist kehtima hakkava seaduse alusel lisanduvad kõik üksnes mootori jõul liikuvad mootorsõidukid, mille kiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või ületab nende kiirus 14 kilomeetrit tunnis ja mass 25 kilo."

Iga tõukeratta omanik peaks oma tõukeratta üle vaatama ja tegema otsuse, kas on vaja kindlustada, märkis Potsepp. "Võib pöörduda kindlustusandja poole abi küsimiseks," soovitas ta.

Kui inimene sõidab oma kodus näiteks murutraktoriga, siis sellisel traktoril ei pea liikluskindlustust olema.

"Kui ma aga sõidan sama traktoriga üle tee naabri juurde, siis tuleb kindlustus teha," ütles Potsepp.

Kindlustus tuleb teha, et võimaliku õnnetuse puhul oleks kannatanud kaitstud ja samamoodi õnnetuse põhjustaja.

Seadusemuudatused tõstavad ka kahjude maksimaalset hüvitist, mis isikukahju puhul jõuab üle kuue miljoni euro.

Elektritõuksi kindlustus peab olema tehtud ainult selleks ajaks, kui seda liikluses kasutatakse ehk antud näitel suveks, lumesaani puhul talveks, selgitas Potsepp.

Sõites peab kindlustuspoliis kaasas olema, näiteks elektroonilisel kujul. Politsei võib seda kontrollida.

Tavalisele jalgrattale liikluskindlustuse nõue ei laiene.

Peamised liikluskindlustuse kahjud tulevad autoõnnetustest

Kindlustusseltsid hüvitasid tänavu esimesel poolaastal liikluskindlustuse kahjusid kokku 41 miljoni euro ulatuses. Seda on 13 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta varem. Liikluskindlustuse juhtumite arv suurenes kolm protsenti, ulatudes 17 000 juhtumini. 

Keskmine liiklusõnnetuse kahju kasvas kuus protsenti võrreldes aastatagusega, olles nüüd 2328 eurot, mis on ühtlasi kõigi aegade rekord Eesti liikluskindlustuses.

Kuna hüvitised ja kahjusummad suurenevad, siis kasvab ka liiklus- ja kaskokindlustuse aastamakse. Kui mullu esimesel poolaastal oli liikluskindlustuse keskmine aastamakse 143 eurot, siis tänavu samal perioodil 154 eurot.