Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen ütles tänavu mais algatatud maapõueseaduse täiendamise eelnõu teisel lugemisel riigikogus, et selle eesmärk on ära hoida olukord, kus tulevase kliimaseaduse eelnõus ette nähtud heitkoguste vähendamise eesmärke oleks keeruline saavutada, sest enne seda on välja antud põlevkivi kaevandamise load.

Eelnõu sätestab, et põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetlused peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini ning alates seaduse jõustumisest kuni selle kuupäevani esitatud kaevandamisloa saamise või muutmise taotlused, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused tagastatakse. Lubade menetlemise peatumisega peatub ka juba algatanud keskkonnamõju hindamine.

Klaassen tõi välja, et pärast eelnõu esimest lugemist tänavu septembris riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll aga jõuti arusaamale, et tuleb tellida analüüs riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt, kas seduseelnõu puhul on tegemist õigustatud ootuste riivega.

Õigusosakond leidis, et formaalselt juba alanud menetluste peatamine on tõenäoliselt vastuolus põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõtetega ning võib ebaproportsionaalselt riivata omandi põhiõigust menetluse peatamisega tekkivate kulutuste mittehüvitamise osas.

Analüüsi tegi ka kliimaministeerium, kelle hinnangul on kaevanduslubade menetlemise peatamine eesmärgipärane ja isikuid kõige vähem koorvam lahendus.

Isamaa fraktsioon egi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, arvestades ettevõtjate negatiivset tagasisidet ning õiguskomisjoni hinnangut, aga ka seda, et eelnõu seletuskiri viitab kliimaseadusele, mida veel ei eksisteerigi.

Ettepanek ei leidnud riigikogus toetust ning eelnõu teine lugemine lõpetati.