Hetkest, mil ameeriklased novembri alguses Donald Trumpi järgmiseks USA presidendiks valisid, on bitcoin'i hind kerkinud enam kui 50 protsenti. Hinnale annavad vähemalt osaliselt hoogu tulevase presidendi sõbralikud avaldused krüptovaluuta suhtes. Alles eelmisel nädalal kordas Trump mõtet, et sarnaselt strateegilise naftavaruga võiks Ameerika Ühendriigid luua ka riikliku digitaalvaluuta varu.

Virtuaalvääringu kaevandamise ettevõtte Nordcoin Mining juhatuse liikme Hermes Brambati sõnul ei ole bitcoin'i kõrge hind midagi eriskummalist, pigem on see asjade loomulik käik.

"Tegemist on ühe varaklassi täiskasvanuks saamisega. See volatiilsus on loomulik osa sellest, eeldatavalt see volatiilsus nüüd järgnevate aastatega jääb väiksemaks ja selliseid 10–20-kordseid tõuse ja languseid me enam ei näe. Aga praegu on kõik selles osas ootuspärane. Ilmselt see tõuge on nüüd tulnud suurte riikide avalikust kommunikatsioonist ja ka suurte fondide ja muude finantsvaldkonnas tegutsevate ettevõtete suhtumisest sellesse varaklassi," rääkis ta.

LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel märkis, et bitcoin'i puhul on siiski küsitav, kuidas teda reaaleluliselt rakendada.

"Jah, sellist reaalelulist rakendust on ikkagi raske leida, kus teda siis tehnoloogiana kasutada saab, just laiatarbetehnoloogiana. Erinevatel krüptovaradel on justkui räägitud, et on võimalik tarkasid lepinguid teha, näiteks ethereum'i baasil, aga ei ole näha olnud, et need oleks väga laialt levinud. Me pangana oleme siin ise ka makselahendusena katsetanud seda, aga too hetk ta jäi siiski liiga aeglaseks meile ehk tavaline kaardimakse oli ikkagi kordades kiirem," nentis Pikkel.

Brambati sõnul on aga bitcoin juba ennast tõestanud kui kiire ja usaldusväärne vääring.

"Täna selle praktiline väärtus suuresti on kapitali vaba liikumine. Kui me võrdleme seda pangateenustega, siis bitcoin on ikkagi kordades efektiivsem ja kindlam viis, kuidas liigutada kapitali, olenemata selle suurusest," jutustas Brambat.

"Pangad on ikkagi tehniliselt väga eilne päev võrreldes virtuaalvääringutega. Kui me toome siia juurde veel näiteks ethereum'i, mis on ikkagi funktsionaalsuselt veel kõvasti parem, siis see ongi selle põhiväärtus, seda võiks võrrelda justkui digitaalse kullaga. Digitaalne kuld, mida ei pea aga kaasas kandma ja keegi ei pea teadma, kus ja kui palju sul seda on. Selle väärtus peitub selle haldamise kerguses ja selle iseloomus ka inflatsiooni vastu," ütles Brambat.

Eesti Panga rahapoliitika juht Peeter Luikmel märkis, et ükski tõsiseltvõetav keskpank veel bitcoin'i-reserve ei plaani, sest see kujutab endast siiski sisuliselt loteriipiletit.

"Üks ohumärk on kas või juba see USA spekulatsioon, mis ei ole tänaseks realiseerunud ühekski otsuseks, et võib-olla USA administratsioon kaalub bitcoin'i ostmist. Kusjuures need summad, mis on käinud läbi erinevatest hinnangutest, moodustavad tublisti alla poole protsendi turu kapitalisatsioonist. Nii et me räägime väga väikesest muutusest ostjate poole peal, mille tulemuseks on tänaseks ikkagi hinna enam kui kahekordistumine," selgitas Luikmel.

"Ühegi mõistlikult käsitletava vara puhul niisugust hinnamuutust ei ole reaalne eeldada, sest kui üks protsent ostjaid juurde tuleb ja hind tõuseb üle kahesaja protsendi, sellisel juhul midagi on valesti."  

ERR uuris ka maailma suurimalt krüptovaluuta vahendamise platvormilt Binance, mil määral on eestlaste huvi krüptovaluutaga kauplemise vastu nende platvormil viimase aastaga kasvanud. "Nii Eesti kui ka Läti on krüpto leviku osas Balti regioonis võtmeriigid," märkis Binance Eesti esindaja Polina Brottier.