Kallas kinnitas ERR-ile, et tuleval aastal ootab väike palgatõus õpetajaid, kultuuritöötajaid, päästjaid ja politseinikke. Pärast kohtumist haridustöötajate liiduga avalikustas Kallas, et õpetajate alampalk tõuseb 2030 euroni ehk neli protsenti. Teistel nimetatud valdkondadel kolm protsenti.

"Ma arvan, et väga head uudised need ei ole. Me oleme suutnud tõesti kokku leppida selles, et õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal, et alammäära tõus on kolm protsenti, nii et tänase 1970 euro pealt tõuseb alammäär 2030 euro peale. Kuna tõuseb ka diferentseerimisfond ehk palgafondi terviktõus on neli protsenti. Nii et arvestuslik õpetajate keskmine palk tõuseb 2500 euro peale," selgitas Kallas.

"Eelarve seis on niivõrd keeruline, et selleks, et neid palkasid ikkagi üldse saada kuidagigi tõsta, peame me kuskilt kärpima," lisas Kallas.

Haridusminister selgitas, et lisaraha, mis eelarvele lisandub majanduskasvu tulemusel, kulub ära pensionite tõusuks. Eeldusel, et majandus kasvab järgmisel aastal 2,4 protsenti, lisandub eelarvesse maksutuluna kõige optimistlikuma arvestuse järgi 350 miljonit.

"Sellest 350 miljonist 200 miljonit läheb sisuliselt kohe automaatselt indekseeritud kulude katteks ehk siis pensionid ja mõned üksikud muud kulud, nagu vanemahüvitis, mis on meil nii-öelda indekseeritud. Vaba raha, mis majanduskasvust tuleb, jääb väga vähe alles," nentis Kallas.

Kärpekohad tuleb Kallase sõnul leida taristu- ja kinnisvarainvesteeringutest.

Kallas leiab, et valitsus peaks otsustama uusi kinnisvarainvesteeringuid üldse mitte algatada. "Teha ära lõpuni need, mis praegu töövoos on ja praegu mitte algatada uusi kinnisvarainvesteeringuid. Ja siis vaadata seda taristu olukorda tervikuna, et kas sealt on võimalik midagi kokku hoida."

Haridustöötajate liit pole rahul

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) pole Kallase avalikustatud pakkumisega rahul.

"Kui veel mõne nädala eest kõlasid sõnumid, et riigil ei ole sentigi õpetajate palgatõusuks, siis nüüd välja käidud kolm protsenti on kindlasti parem kui nulliring," tõdes EHL-i esimees Reemo Voltri ning lisas: "Samas tähendab praegune pakkumine, et õpetajate töötasu langeb 2027. aastal Eesti keskmise palgaga võrreldes veelgi madalamale ehk õpetajate majanduslik olukord ikkagi halveneb. See on probleem." 

Voltri sõnul tekitab õpetajaskonna seas tugevat nördimust asjaolu, et valitsus on oma lubadustest taganenud. "Õpetajad tunnevad, et neid on justkui reedetud. Nelja aasta eest sõlmitud koalitsioonileppes lubasid valitsuserakonnad, sealhulgas Reformierakond ja Eesti 200 tõsta õpetajate palga 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Nüüd näeme, et tegelikult on liigutud hoopis vastupidises suunas," tõi Voltri esile. 

Ühtekokku on viimase nelja aasta jooksul õpetajate palk langenud võrreldes riigi keskmise palgaga pea kaheksa protsendipunkti võrra.

Kolmapäevase pakkumise valguses hakkab Eesti Haridustöötajate Liit kaaluma edasisi kollektiivseid tegevusi. 

Lisaks konkurentsivõimelisele palgatõusule soovib EHL jõuda kokkuleppele ka õpetajate töökoormuse küsimuses. "Näeme, et just madal töötasu ja üha suurenev töökoormus on peamised põhjused, miks õpetajad ametist lahkuvad ning hariduskvaliteet tasapisi nõrgeneb," ütles Voltri.   

Valitsus arutab riigieelarvet taas neljapäeval kabinetinõupidamisel. Lõplikult loodab valitsus tuleva aasta riigieelarve lukku panna esmaspäeval ja seejärel selle ka riigikogule üle anda.