Tankid on NATO lahingugruppides Balti riikides muutunud igapäevaseks. Paar päeva tagasi kinnitas Leedu kaitseminister Saksamaal kavatsuse osta 44 tanki. Leedu on esimene Balti riik, mis tankid soetab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka Leedu on loomas oma diviisi ning peab oluliseks rünnakuvõimekust, mille annavad tankid. Küsimus on selles, kui kiiresti Saksamaa suudab tanke toota, ütles Leedu reservkolonel Vaidotas Malinionis.

"Ma loodan, et 2029. aastaks võib-olla on meil need tankid olemas. Parimal juhul 2027, aga kahtlane. Kui Saksamaa suurendab oma kaitsetööstust, võib-olla kiiremini," ütles ta.

Eesti kaitsekavas olid tankid olemas 2010. aastal. Kolonel reservis Leo Kunnas ütles, et on kahetsusväärne, et koos jõukohase riigikaitsega loobuti raskest soomusvõimekusest. Kuid sama vea tegid ka paljud teised.

"Need protsessid, mis 30 aastat toimusid - relvajõudude vähendamine. Põhilised kannatajad seal olid raskemad üksused. Eelkõige soomusüksused. Kui me võime öelda, et me saame ilma hävituslennukiteta hakkama, sest liitlastel on neid piisavalt ja neid saab siia kiiresti ka tuua, siis tankide osas see kaugeltki ei ole nii," rääkis Kunnas.

Kolonel Malinionis ütles, et Balti riigid hangivad relvastust enamasti igaüks omaette. See muudab keerukamaks vastastikuse abi häda korral.

"Näiteks Eestil on teistsugused jalaväe lahingumasinad, suurtükiväe süsteemid. Häda korral me ei saa teid aidata - näiteks saata laskemoona suurtükkidele või tagavaraosi teie lahingumasinatele. Me peaks mõtlema ühilduvusele," sõnas Malinionis.

NATO lahingugrupis Eestis kasutavad tanke nii britid kui prantslased. 2020. aastal tõid Eestisse oma Leopardid ka taanlased.