Ehkki saatus paiskas kaksikõed välismaale, on tegu läbi ja lõhki eestlastega. Isa Ervin pages Eestist juba lapsena 1944. aastal suure sõja jalust.

"Ma olen lapspõgenik. 44. aasta 20. septembril põgenesime laevaga Eestist ära ja isa jäi omakaitsesse ja siis ema, mina ja mu vanem õde põgenesime laevaga Eestist. Selle mõttega, et tuleme tagasi, kui asi klaarib, aga see iial ei juhtunud," rääkis Kadri ja Kalvi isa Ervin Pari.

Läbi Saksamaa liikus Ervini pere Ameerikasse ja kodunes New Jerseys nagu paljud teised Eesti sõjapõgenikud, kelle hulgast leidis mees ka abikaasa Irja. USA ülikoolis insenerikraadi omandanud Ervin sai tööpakkumise teedeehitusel Kamerunis ja kolis 1975. aastal koos naise ja kahe vanema lapsega Lääne-Aafrikasse, kus aasta hiljem – 12. augustil – sündisid perre kaksikud.

Isa kinnitusel muretses ta ise tütardele pitsatitega sünnitunnistused. "Kalvil on enda oma ja Kadril on enda oma, aga nad on väga-väga sarnased, ainult nimi ja kellaaeg, kümme minutit on vahet," rääkis Pari.

Tüdrukud veetsid Aafrikas esimesed viis eluaastat, kuni pere taas isa töö tõttu reisima asus ja 1980. aasta lõpus Ameerika Ühendriikidesse naasis, kus nüüdseks 48-aastaseks saanud Kalvi ja Kadri lõid oma pere ning tegid karjääri. Irja ja Ervin lahutasid ning kui Eesti uuesti iseseisvus, kolis mees tagasi sünnimaale ja elab praegu Tartus.

Ehkki pere on üle ilma laiali, on nii Kadri kui ka Kalvi tänu vanematele sünnijärgsed Eesti kodanikud. Esimesena jõudis kodakondsuse taotlemiseni kümme minutit hiljem sündinud Kalvi, kes sai Eesti passi ilma probleemideta aastal 2009.

Siseministeeriumi kodakondsusnõuniku Siiri Leskovi sõnul on aastas 600–800 taotlust neilt, kes on välisriigis sündinud ning täisealisena soovivad Eesti kodakondsust. "On mõned ka päris vanad inimesed, on ka üle 70-aastaseid," ütles nõunik.

Floridas kinnisvaramaaklerina töötav nelja lapse ema Kadri asus Eesti kodakondsust taotlema alles 2022, kui tema enda lapsed said piisavalt suureks ning hakkasid juurte vastu huvi tundma. Ta läks koos oma dokumentidega Floridasse tulnud konsuli juurde, kes ütles, et paberitel puudub vajalik pitsat ja sünnitunnistus pole apostillitud.

Kadrile öeldi, et sünnitunnistus tuleb selle väljastanud riigi poolt sertifitseerida. Kadri saigi Kameruni esindusest Washingtonis dokumendi, kus sünnitunnistuse koopiale pandi saatkonna pitsat. Nüüd teatas aga Eesti välisministeerium, et sellest ei piisa, vaid paber tuleb legaliseerida. 

"Siis nad ütlesid, et ma pean legaliseerima, aga ma ei tea, mis see tähendab," ütles naine ja tõdes, et tema jaoks oli olukord frustreeriv.

Leskovi sõnul tahab riik veenduda inimese põlvnemises originaaldokumendi kaudu. "Me tahame näha seda originaaldokumenti, mitte koopiat. Ja tõesti riigiti erinevalt peab olema see originaaldokument kinnitatud selle dokumendi välja andnud riigi poolt, et see on õige, ehtne, et see on korrektne dokument," selgitas Leskov.

Möödunud jõulude eel külastas Kadri koos abikaasaga oma isa Eestis ja naisel oli kaasas tema sõnul algupärane sünnitunnistus, millel ka 1976. aasta augustis pandud pitsat. Välisministeerium ei soovinud kaamera ees selgitusi jagada ja vastas kirjalikult, et kodakondsusreeglid paneb paika PPA.

"Pealtnägija" suhtles nii PPA, siseministeeriumi kui ka Washingtoni saatkonnaga ning kohati segaseid ja vastakaid suuniseid kõrvutades selgus, et sisuliselt nõuab Eesti riik Kadrilt, et ta lendaks Kameruni ja saaks sünnitunnistuse originaalile veel ühe pitsati, mis ütleks, et see on ehtne. 

Kodakondsusnõunik Leskov tõdes, et juhtumid on erinevad ja keerulised, aga avaldas veendumust, et lahendus koostöös PPA ja välisministeeriumiga leitakse.

Kadri ja tema isa tunnevad end nagu hiired bürokraatia labürindis. Esiteks, teine õde sai passi 2009 Eestit külastades. Kusjuures toona pani Kalvi Kameruni sünnitunnistusele Tallinnas pitsati välisministeeriumi ametnik, kes tunnistas selle ehtsaks. Kadri puhul aga keeldutakse sellest. Siiani ei soostu PPA ega ka välisministeerium kommenteerima, kuidas toona õde dokumendid sai. Teiseks, isegi kui Kadri sõidaks, sünnitunnistus näpus, Kameruni, on ebaselge, kes ja kus sinna veel ühe pitsati juurde paneks.

Kadri ei ole siiski veel alla andnud. Jõulude ajal vanemate sünnimaad külastades käis ta muu hulgas Eestis tõlkebüroos oma sünnitunnistust tõlkimas ning avaldas lootust, et ühel päeval naaseb ta siiski Eesti passiga.