Lisaks laekub pension erinevalt varasemast pärast vabu päevi, juhul kui need pensionipäevale satuvad. Inimesed on uue aasta muudatustesse suhtunud leplikult.

Pensionärid on esimese pensioni kätte saanud. Need, kes nõustusid kaamera ette jääma, olid üsna leplikud või siis ei julgenud sajatada.

"See ei ole nii katastroofiline asi. Isegi kui sellest natukesest riigile abi on, mina olen nõus. Oma korter on. Ainult jooksvad kulud on. Ma saan täiesti hakkama. Iga kuu jääb natuke üle, mida annan oma lapselapse ülikoolifondi," rääkis Lea.

"Vanast ajast öeldi - sea suu oma seki järgi. Sekk oli rahakott. Nii palju, kui sul on, nii palju kulutad," lisas Lea.

"Kõik on raske. Ütleme nii, et korteri eest maksame rohkem, kütte eest rohkem. Sellele vaatamata üritame elada. Me elame Eestis ja loodame, et kõik läheb hästi," sõnas Galina.

Tamara ütles, et tal on ükskõik. "Elan pensionist pensionini. Meil on hea valitsus," sõnas Tamara.

Sotsiaalkindlustusameti esindaja ütles, et esmaspäeval ja teisipäeval oli nende kõnekeskusse poolteist tuhat telefonikõnet, millest märgatav osa puudutas pensioni muutunud suurust. Laekunud summade suuruse muudatus võis olla üsna erinev.

"Selles küsimuses oli meil päris palju pöördumisi eelkõige meie kõnekeskuses.
Mina olen vastanud inimesele, kus näit see muudatus oli 70 senti. Või see muudatus oli 20 eurot," sõnas sotsiaalkindlustusameti kliendisuhete osakonna juhataja Mare Sillaots.

2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3 protsenti. Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni.

Kokku on pensionäre 323 503.