Lukašenko vormistas endale pea sama suure toetuse kui sai Putin

Valgevenet 30 aastat valitsenud diktaator Aleksandr Lukašenko vormistas endale pühapäeval peetud pseudovalimistel seitsmenda viieaastase ametiaja, kogudes keskvalimiskomisjoni teatel 86,8 protsenti häältest. Kriitikud viitasid, et sellise tulemusega püüdis ta sarnaneda Vene režiimijuhi Vladimir Putini mullu kevadel peetud ebademokraatlikel valimistel saavutatud näiduga.
Valgevene keskvalimiskomisjoni avaldatud tulemuste kohaselt kogus Lukašenko valimistel 86,8 protsenti häältest. Valimiste osalus oli võimude väitel 85,7 protsenti.
Demokraatlikud lääneriigid ei tunnistanud valimisi demokraatia nõuetele vastavaks ning ei tunnusta ka Lukašenko valimisvõitu.
Euroopa poliitikud sõnul ei olnud valimised vabad ega õiglased, sest sõltumatu meedia on riigis keelatud ja kõik juhtivad opositsioonitegelased on kas vangi saadetud või sunnitud välismaale põgenema.
"Valgevene rahval polnud valikut. See on kibe päev kõigile neile, kes igatsevad vabadust ja demokraatiat," postitas Saksamaa välisminister Annalena Baerbock sotsiaalmeediakeskkonnas X.
Poola välisminister Radoslaw Sikorski väljendas pilkavalt imestust, et Lukašenkot toetas esialgsete tulemuste kohaselt vaid 87,6 protsenti valijatest. "Kas ülejäänud mahuvad vanglatesse ära?" küsis ta X-s.
Küsimusele oma vastaste vangistamise kohta vastas Lukašenko pühapäeval peetud pressikonverentsil, kus said osaleda ka mõned lääne ajakirjanikud, et nad on oma saatuse ise valinud.
"Mõni valis vangla, mõni valis paguluse, nagu te ütlete. Me ei ajanud kedagi riigist välja," ütles ta neli tundi ja 20 minuti kestnud segaste sõnumitega pressikonverentsil.
Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane liitlane Lukašenko on ka varem kaitsnud teisitimõtlejate vangistamist ja kuulutanud, et ei hooli lääne arvamusest.
Opositsiooniline meediaväljaanne Dialog.ua märkis, et Lukašenko otsustas oma valimistulemuse vormistamisel järgida Putinit, mis kogus mullu märtsis peetud presidendivalimistel 88,5 protsenti häältest.
2020. aasta pseudovalimistel, millele eelnes enamuse opositsiooniliste kandidaatide vangistamine ja järgnesid nädalaid kestnud massimeeleavaldused, mis lõpuks jõhkralt maha suruti, sai Valgevene diktaator tulemuseks 80,1 protsenti.
Euroopa Parlament võttis eelmisel nädalal vastu resolutsiooni, milles kutsus rahvusvahelist üldsust üles mitte tunnustama Lukašenkot Valgevene presidendina pühapäevaste pseudivalimiste tulemuste põhjal.
Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja teatas enne pühapäeva tehtud avalduses, et sellel, mis Valgevenes toimub, pole midagi pistmist rahva vaba tahte väljendamisega ning kutsus valimisjaoskondadesse tulijaid üles hääletama kõigi kandidaatide vastu.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Dialog.ua