Swedbank: eksport tänavu kasvab, majapidamiste kindlustunne on aga vilets

Swedbank ootab tänavuseks majanduskasvuks 1,5 protsenti ehk sama palju kui sügisel. Sel ja järgneval aastal ootab pank mõõdukat ekspordi suurenemist, majapidamiste kindlustunne on aga jätkuvalt vilets.
Tuleval aastal ootab Swedbank Eesti majanduskasvuks samuti 2,5 protsenti nagu eelnevas prognoosis.
Euroala majanduskasvu prognoosi langetas Swedbank käesolevaks aastaks ühele protsendile ning tuleval aastal 1,1 protsendile. Seda tööstussektori langenud tootlikkuse, suurenenud konkurentsi, suhteliselt kõrgete energiahindade ning USA võimalike tollitariifide tõttu.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et välisnõudlus tervikuna paraneb, kuid oodatust aeglasemalt.
"Meie hinnangul kuigi maailmakaubandus muutub rohkem protektsionistlikumaks, siis lähiajal ei tohiks olla sellel väga suurt negatiivset mõju. See mõju on, aga see ei tohiks praeguste hinnangute järgi väga suur olla," rääkis Mertsina.
Euroopa tööstussektori toodangu ja ekspordi kiiret taastumist peavad panga analüütikud vähetõenäoliseks.
Eesti suurimatest kaubanduspartneritest korrigeeris Swedbank allapoole Saksamaa, Läti, Rootsi ja Soome majandusprognoose. "Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvud tulevad varem oodatust mõnevõrra nõrgemad," nentis Mertsina.
Sisetarbimise väljavaade on seevastu parem. Tööturg on tugev, inflatsioon aeglustub, intressimäärad langevad ning majapidamiste ostujõud paraneb, mis võimaldab rohkem tarbida.
Vaatamata suhteliselt kõrgetele energiahindadele, jätkab euroala inflatsioon aeglustumist ning kuna ka euroala majanduskasv aeglustub, võib Mertsina sõnul oodata, et Euroopa Keskpank langetab tänavu septembriks püsivõimaluse intressimäära 1,75 protsendini ning pärast mõningat pausi, 2026. aasta alguses 1,5 protsendini.
"Sellega tuleb kaasa ka Eestis laenulepingute aluseks olev peamine kuue kuu euribor. Nii et kuue kuu euribori langus peaks samuti jätkuma," täheldas Mertsina.
Ökonomist märkis, et võrreldes Euroopa intressimäärasid USA-ga, on seal majandus tugevam, mis tähendab ka intressimäärade jätmist kõrgemale tasemele.
Majapidamiste kindlustunne on languses, üldine kindlustunne paraneb
Jaekaubanduse langus on tasapisi taandumas. "Kui räägime eratarbimisest tervikuna, siis eratarbimine on kahjuks jätkuvalt nõrk," nentis Mertsina ja lisas, et seda on näha ka Swedbanki kaardimaksete statistikast.
Pikaajaline majanduslangus on ökonomisti sõnul tekitanud negatiivse infofooni ning inimesed kardavad oma töö ja rahalise olukorra halvenemise pärast. "Kui vaatame majandust tervikuna, siis on näha, et üldine kindlustunne on tasapisi paranema hakanud. Ta on küll nõrk, aga ei näita enam halvenemist," ütles Mertsina.
Majapidamiste kindlustunne on jätkuvalt languses, majanduse üldine kindlustunne aga aegamööda paraneb.
Hinnatõus kiireneb Eestis Swedbanki hinnangul tänavu nelja protsendini ning tuleval aastal aeglustub 3,5 protsendile ehk samale tasemele, mis mullu.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul tuleb umbes kolmandik tänavusest hinnatõusust maksutõusudest. "Selle aasta inflatsiooni panustab kõige rohkem toit, mis on meie tarbimiskorvis kõige suurema osakaaluga. Toit moodustab umbes veerandi kogukulutustest. Teine oluline panustaja on transport," ütles Elmik.
Palgakasv Elmiku sõnul aeglustub, nii sel kui ka tuleval aastal jääb see tema hinnangul kuue protsendi juurde.
"Erasektori ettevõtetel käive ja kasumid ei kasva enam nii kiiresti ja nad ei saa enam nii palju palku tõsta. Ka avalik sektor kärbib," rääkis Elmik.
Tööpuudus langeb
2021. ja 2022. aastal kasvasid hinnad keskmisest palgast kiiremini. 2023. ja 2024. aastatel ostujõud taastus. "See trend uuesti pöördub sel aastal - hinnad kasvavad rohkem kui keskmine netopalk, see vahe on umbes 1,5 protsendipunkti," lausus Elmik.
"Järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas kiiresti tõusma ja keskmise palga saaja ostujõud jõudma hinnatõusueelse tasemeni," märkis ta ja lisas, et see ootus põhineb maksuküüru kaotamisel.
Pensionid ja alampalk kasvavad tänavu hindadest oluliselt kiiremini. "Siin jätkub mitme aasta trend - pensionäride ostujõud on kiiresti kasvanud ja viimase viie aastaga on pensionide ostujõud tõusnud," rääkis Elmik.
Tööturg on analüütiku sõnul heas seisus ning hõivatute arv on kõrge. "Kuigi viimased aastad on olnud majanduslikult keerulised, siis ettevõtted endiselt hoiavad oma töötajaid," ütles Elmik. Majanduskeskkonna paranemisel peaks tööpuudus sel ja järgmisel aastal langema.
Elmiku sõnul on peamine muutus võrreldes Swedbanki sügisese prognoosiga see, et pank ootab suuremat euribori langust kui varem.
Toimetaja: Barbara Oja