Kõlvart Liinatist ja partei toiduahelast: seal ei ole midagi arutada
Endine Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et tal on Tõnis Liinati, Andrei Novikovi ja teiste tol ajal Tallinna linnasüsteemis töötanud keskerakondlaste omavahelisi jutte keeruline kommenteerida. Küll aga ütles ta, et kui linnaametnik üritab linna kodanike vara isiklikes huvides ära kasutada, tuleb selle eest karistada.
Värskes Eesti Ekspressis on Ekvard Joakiti lugu pealkirjaga "Kuidas Keskerakond Tallinna juhtis. "7000-eurone palk ja ametiauto. Ma naudin elu kuradi 7000 euro eest!" Loost tuleb välja, et neist 7000 eurost rääkis 2022. aastal toonane Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. 2019. aasta aprillist kuni eelmise aasta märtsini oli Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Ekspressi lugu toetus korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud Tõnis Liinatile, mida kaitsepolitsei pealt kuulas. Me räägime selles loos episoodide kaupa.
Ühes episoodis vestlevad Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ja Keskerakonna toonane peasekretär Andre Hanimägi. Nad räägivad sellest, kellest võiks saada Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juht. Liinat räägib, kuidas ta on ettevõtte toonase nõukogu esimehe ja linnavolikogu keskfraktsiooni juhi Kalle Klandorfiga rääkinud, et sooviks seda tööd endale ja et samale tööle pürgis ka toonane Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.
See on üsna värvikas, kuidas Liinat kirjeldab, kuidas ta tahaks 7000-eurost palka ja ilusat ametiautot. Ekspressist võib lugeda, et Klandorf avaldas põhimõtteliselt mõlemale poliitikule ka toetust.
Mihhail Kõlvart, kas Kalle Klandorf käis teile rääkimas, et võiks Liinati või Novikovi linna ettevõtet juhtima aidata?
Esiteks väga konkreetne vastus – ei. Keegi pole palunud ja kui keegi on minuga rääkinud sel teemal, siis ei lõppenud mingi tulemusega, teadaolevalt. Selles mõttes tegemist on tõepoolest värvika pealkirjaga, aga sisu selles loos ei ole. Oleks midagi arutada, kui tõepoolest mehed arutasid omavahel midagi ja saaksid midagi, aga seda ei juhtunud. Seda enam, et tuleb tunnistada, et see jutuajamine on päris labases vormis. Kui ma loen seda artiklit, siis see on natuke stiilis, et naised saunas rääkisid, ja siis meie teiega praegu püüame seda kommenteerida.
Aga nad rääkisid ju ikkagi enda huvidest. Hiljem oli ka Liinati ja Novikovi vahel vestlus ja ma saan aru, et seal vestluses Novikov rääkis, kuidas tema küll käis teiega kõnelemas, et ta tahaks sinna prügila etteotsa saada ja teie ei lubanud. Ja Novikovi sõnadest tuli siis välja, et ei lubanud sellepärast, et teil ei olnud Novikovi ja Liinati asemele tol hetkel kedagi panna. Need olid siis Novikovi sõnad, mida Ekspress vahendas. Kas nemad siis ise käisid küsimas, et tahaks linna ettevõtte etteotsa saada?
Vaadake, see, mida saab minuga arutada, on tõepoolest töölt lahkumine. Aga see, et kuskile inimene soovib kandideerida, on tema isiklik asi, seda ei ole võimalik kellegi poolt reguleerida. Ja see, kui inimene kuskile kandideerib, ei tähenda veel, et ta sinna ka pääseb. Loomulikult erakonnas või siis süsteemis, kui inimesel tekib mingi soov kuskile minna, siis see on normaalne, et ta annab teada, et ta soovib lahkuda. Aga see ei tähenda, et tal tekib ka võimalus kuskile pääseda. Ja ma veel üks kord tuletan meelde, et sellist võimalust kellelgi ei tekkinud ka.
See, et Andrei Novikov sai 2022. aasta suvel Tallinna linnatranspordi juhiks ja et seesama Kalle Klandorf, keda me mainisime, sai Tallinna soojuse juhiks – sellel ei olnud siis kuidagi seost sellega, et nad olid Keskerakonnast?
Sellega on nii palju seost, et nendel olid poliitilised ametikohad ja nad töötasid linnasüsteemis rohkem kui 10 aastat. Loomulikult see tähendab, et nendel oli ka vastav kogemus. Nüüd, kui me räägime Tallinna soojusest, siis tänaseks on see eraettevõte ja seal iga ametikoha puhul käib tavaline konkurss. Mis puudutab TLT-d (Tallinna linnatransport - toim.), siis nii palju, kui mina tean, Novikov töötab seal ka praegu ehk siis saab hakkama vaatamata sellele, et on tulnud uus võim. Ja loomulikult, kui inimene töötab ühes valdkonnas palju aastaid, siis tal on tekkinud ka vastav kompetents. Aga see ei tähenda, et ta ei pea konkursse läbima. Ja konkursi komisjonis olid mitte ainult linna esindajad, vaid ka erasektori esindajad ja ka nende hinnangu alusel toimub valik. Inimestel on võimalik kandideerida, aga see ei tähenda, et nad kindlasti peavad kuskile pääsema.
Räägime teisest huvitavast episoodist, kus toonane Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap ja seesama Tõnis Liinat arutasid, kuidas neile asetäitjaid määratakse. Pihlap kurdab, et ta ei saanud endale asetäitjat ise valida. Õigemini palkas ta enda sõnul tubli asetäitja, aga kuna tegemist polnud keskerakondlasega, pidi ta tema lahti laskma ja palkama asemele Pavel Boitsovi, kes polevat suurem asi. Tõnis Liinat kurtis ka, et talle on määratud asetäitjaks Kalle Jõks, kellest ka midagi suuremat abi ei ole ja veel üheks töötajaks Jekaterina Laidinen, kes oma tööd ei oskavat. Need on siis Liinati sõnad. Mõlemad siis arutasid, et millest küll Kõlvart neid inimesi saates lähtub. Nüüd te saate tagantjärele selgitada oma endistele kolleegidele, millest te siis lähtusite, kui tööd sai Boitsov, Jõks ja Laidinen.
No tegelikult me ju ei aruta minu otsuseid, me arutame seda, mida inimesed privaatselt omavahel arutavad. Ma arvan, et pole midagi teha – igas organisatsioonis inimesed midagi arutavad omavahel, ja tihti see stiil ei ole
väga korrektne. Samas see, mida inimesed räägivad, ei pruugi vastata ka reaalsusele. Ma millegipärast arvan, et ka teie organisatsioonis inimesed
midagi arutavad omavahel. Ja kui see jutt on privaatne, sest keegi ju ei tea, et pärast tuleb artikkel sel teemal, siis inimesed lubavad endale erinevaid mõtteid. Seega mulle tundub, et nii nagu kolleegid midagi minu kohta selja taga räägivad ja seda on raske kommenteerida, siis samamoodi mina ei hakka praegu eetris rääkima enda kolleegidest, mida nad arutavad omavahel.

Ikkagi prooviks selle küsimuse juurde tagasi tulla, et kuidas määrati neid linnaosavanema asetäitjaid ja teisi töötajaid. Mina saan sealt jutust aru, et nemad tahtsid palgata hoopis kedagi teist, mõnda spetsialisti endale asetäitjaks, aga Kõlvart saadab neile hoopis teisi inimesi.
Kui te lugesite seda artiklit ja pärast seda soovisite intervjuud minuga, siis te ju natuke ka asja sisu uurisite, et inimesed, kellest on jutt, juba töötasid linnaosa valitsuses ja selleks ajaks, kui tulid linnaosavanemad, nemad juba olid selles süsteemis. Ehk sisuliselt ma ei saa aru, mida me arutame.
Mina sain tollest jutust aru, et nemad tahaksid, et seal töötaks hoopis keegi teine, näiteks keegi parteiväline spetsialist, aga ei saa võtta, sest tegemist oli partei ametikohaga.
Nüüd ma räägin teile veel üks kord, et mina arvasin, et te seda sisu natuke uurisite ka. Linnaosavanemad, kui nad tulid tööle, said ka võtta endale alluvaid,
keda nad soovisid.
Ma proovin nüüd küsida hästi lihtsalt. Kas te suunasite või ei suunanud üldse seda, kes töötab kuskil linnaosa valitsuses, näiteks linnaosavanema asetäitjana või muu töötajana? Kas te mängisite rolli selles, et suunata erakonnakaaslasi sellistesse ametitesse?
Jah, muidugi. Kuna linnaosavanema koht on poliitiline koht, siis väga tihti ka asetäitjad on poliitilised või seotud erakonnaga. Vaadake praegu linnavalitsuse koosseisu ja iga linnavalitsuse nõuniku kohta. Rääkimata sellest,
kes on linnaosavanemate asetäitjad. Seal on kõik poliitikud. Jah, selline praktika on olemas ja selline praktika oli ka Keskerakonna ajal.
Kas nad (linnaosavanemad - toim) said ise neid valida või linnapea määras ja otsustas?
Mul oli väga konkreetne kord – juht vastutab enda alluvate eest ja ka vastutab selle eest, et tema meeskonnas oleksid inimesed, kellega ta saab koos töötada.
Kolmandasse episoodi on lisaks Tõnis Liinatile ja Andrei Novikovile segatud toonane keskerakondlasest riigikogu liige, endine Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb. Nimelt palub Korb Liinatil toonasele abilinnapeale Novikovile helistada, et uurida, kas on lootust, et linnale pärandvarana jäänud korterile ei leita ehk pärijat ja mis võiks siis korteri alghind olla, kui see oksjonile läheb.
Kas see on asi, mille peale peaks linna ja riigi alamad oma tööaega kulutama, et arutada, kuidas siis maksumaksjale kuuluvat vara võimalikult soodsalt enda kätte saada?
Jällegi, mina küll lähtusin sellest, et te natuke asja uurisite ka enne seda, kui me omavahel seda arutame. Tegemist on avaliku informatsiooniga ja see jutuajamine ei olnud tööpõhine või tööalane arutelu. Kaks isikut omavahel arutavad isiklikke asju, antud juhul see on isiklik asi. Et kui inimene soovib midagi osta, siis see võimalus on tal olemas ja selleks on vastav kord, ehk siis oksjon. Kui seda ei toimu, siis seda ei ole võimalik ka teha. Nii nagu ka juhtus, nii palju kui ma sain sellest artiklist aru. Et see on avalik info, avalik kord, kõigil oli võimalik selles protsessis osaleda.
Oleks võinud iga inimene helistada Pirita linnaosa vanemale, et ta helistaks abilinnapeale ja arutaks, mis see alghind võiks tulla?
Seda ma ei oska öelda, kas iga inimene hakkaks pöörduma Liinati poole. Nii palju, kui me pärast saime teada, siis väga erinevad inimesed pöördusid tema poole väga erinevate küsimustega. Kui ma peaks sellele mingi moraalse
hinnangu andma, siis ka mina ütleksin, et kuulge, poisid, tegelege asjaga, lahendage enda isiklikke asju ikkagi mitte tuttavate kaudu linnasüsteemis, vaid vaadake seda infot internetis, nii nagu seda saab teha iga inimene. Aga kui ma peaks sellele mingi õigusliku hinnangu andma, siis siin ei ole midagi arutada.
Ma proovingi aru saada sellest, millised peaksid või ei peaks olema etteheited teile kui linnapeale, vaid aru saada sellest, kas sealt loost läbi kumav selline kultuuritunnetus või üldine linnavalitsuses või toonaste töötajate seas levinud arusaam sellest, et mis on oma ja mis võõras, mis on avaliku teenistuja roll ja mis ei ole, et kas see on teile nüüd tagantjärele läbinisti vastuvõetav?
Alustame sellest, et kui inimesel on arusaam, et seda, mis kuulub avalikule sektorile, saab enda huvides kasutada, siis selleks on ka vastav paragrahv. Selle eest tuleb karistada, nii nagu see juhtus ka Liinati puhul. Ja siin on väga konkreetne hinnang, et kui keegi arvab, et see, mis kuulub linnale, see, mis kuulub tallinlastele, seda saab isiklikes huvides kasutada, siis selle eest tuleb
lihtsalt karistada. Selle hinnangu annab kohus. Ja kui keegi arvab, et ta töötab linnasüsteemis selleks, et eelkõige enda isiklikke huvisid ellu viia, siis selliste inimestega mina küll ei tahaks töötada. Aga see, et inimesed omavahel arutavad, et keegi sooviks teist ametikohta, suuremat palka ja veel midagi, siis mina ei usu, et on väga palju inimesi, sealhulgas ka poliitikas, kes ei mõtle enda huvide peale üldse. Viimased sündmused poliitikas seda näitavad väga hästi. Poliitikud on ka inimesed, kes vaatavad, mis on see erakond, mis pakub parima ametikoha
või positsiooni nimekirjas. Mis on see erakond, mille abil saab ministriportfelli või saab nõukogu koha mingisse linna ettevõttesse. Me oleme seda näinud siin viimase poole aasta jooksul regulaarselt, kuidas volikogus ostetakse üle volikogu liikmeid, poliitikuid, munitsipaalpoliitikuid ja kes saavad selle eest mingi nõukogu koha mingi 300 kuni 400 euro eest.
Võib-olla võiks siis hakata mingeid märke välja andma? Et need poliitikud igas erakonnas saaksid mingisuguse lehviku endale, kes mõtlevad ka avalikele huvidele?
Kui me juba minuga räägime sel teemal, siis mina saan rääkida seda, mida mina arvan. Ja mina ütlen, et mul ei ole mingit huvi olla poliitikas selleks, et tagada endale palka. Mina tean, et kui ma otsustan, et poliitika mind rohkem ei huvita, siis mina saan leida endale töökoha ka erasektoris, ma ei pea selleks vahetama erakonda, kauplema mingi erakonnaga, pakkudes enda häält volikogus või siis riigikogus. Mul ei ole vaja ministrikohta selle eest, et ma kedagi reedan. See on minu arusaam poliitikast ja kultuurist. Kas kõigil on sama arusaam, selle eest ma vastutada ei saa, sealhulgas ka minu erakonnas. Mulle tundub, et see meie tänane arutelu on päris kummaline. Kui meie arutaks praegu seda, et inimesed arutasid midagi omavahel, tahtsid midagi saada ja saidki selle, siis siin oleks, mida arutada. Rääkimata sellest, kui mina oleks midagi saanud. Siis tegelikult oleks väga õige minu käest ka küsida.
Aga räägime siis lõpetuseks kirsikesest tordil, kus keegi tõesti midagi sai. Kalle Klandorfi tütrel oli mure – õues oli vaja teha mullatöid ja Tõnis Liinat, hea linnaosavanem tuli appi. Linna raha eest tehti Kalle Klandorfi tütre hoovis mullatöid. Nii palju, kui ma saan kohtus toimunud aruteludest aru, siis vahepeal oli isegi segadus, kuskohas neid mullatöid täpselt teha, siis Klandorf juhatas kätte oma tütre telefoninumbri. Kas see on õige?
Ei, see ei ole. See on sajaprotsendiliselt vale. Kui see oli nii, nagu seda kirjeldatakse, siis nii, nagu ma ütlesin, selle eest on vaja karistada. Ma ei ole detailidega kursis, ma rääkisin sellest ka Kallega, tema mulle ütles, et see ei olnud mingi isiklik huvi ja tegelikult see oli linna territoorium maja ees. Ja kui see oleks teistmoodi, siis see ei ole ainult moraalse hinnangu küsimus, siis
konkreetselt selle eest tuleb karistada, sest see ei ole õige ja see on päris labane asi. Kui sa ütled, et tooge mulle mulda linna raha eest, eriti kui tegemist on inimestega, kes suudavad endale seda lubada. See on väga ebanormaalne, väiklane ja must asi.
Mina sain aru, et Liinat saigi selle eest karistada.
Pean tunnistama, et mina ei ole väga kursis selle kohtuprotsessi detailidega. Mina ei tea, mille eest ta on karistatud ja see, kes ja mida on vahepeal omavahel arutanud, seda ma pole uurinud. Aga ma veel kord kordan,
et mina vastan teie küsimustele väga konkreetselt ja sellele küsimusele ma vastan ka väga konkreetselt. Kui see oli nii, nagu teie kirjeldate või siis Eesti Ekspress kirjeldab, siis mina seda ei tolereeri.
Toimetaja: Aleksander Krjukov