Maarja Vaino: valjuhäälne lugemine on erakordselt kasulik harjutus
Kohustusliku vene või inglise keele tunni asemel võiksid eesti koolilapsed veeta nelikümmend viis minutit nädalas hoopis eesti parimaid ilukirjanduslikke tekste üksteisele kõva ja selge häälega ette lugedes, märgib Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.
Neljapäeval toimus kolmandat korda eesti kirjanduse päev ning välja kuulutati eesti raamatu aasta. Kristjan Jaak Petersoni monumendi jalamil anti pidulikult üle aasta kirjandusõpetaja tiitel ning Vikerraadios selgusid kuulajate lemmikud eesti filmid, mis tuginevad eesti kirjandusteosele.
On südantsoojendav näha, kui hästi on kolm aastat tagasi riiklike tähtpäevade kalendrisse kantud eesti kirjanduse päev vastu võetud. Eesti raamatu aasta hüüdlause on Hando Runneli luulerida "Rahvas algab raamatust". Ja nii see tõepoolest ju ongi.
Just seetõttu võiks eesti raamatu aasta minna ajalukku ühe suure ja olulise muudatusega meie haridussüsteemis. Nimelt lugemistundide sisseseadmisega.
Praegu on tunniplaanis nädalas keskmiselt üks, paremal juhul kaks kirjandustundi. Nendes tundides tuleb õpetajatel rääkida nii eesti kui ka maailmakirjandustest, kirjanduse ajaloost, kirjanike eludest, kirjandusžanrite erinevusest, korraldada luulelahkamist ja proosateoste analüüse. Tublimad õpetajad viivad lapsi ka teatrisse ja kirjanike muuseumidesse, innustavad osalema kirjutamisvõistlustel jne. On ilmne, et lugemine jääb iga õpilase n-ö koduseks tööks.
Aga kodutöid on teisigi, aega on vähe ja näib, et aina rohkem ammutavad õpilased oma nn lugemuse annaabi ja tehisaru materjalide abil.
Aga see pole ju asja mõte. Kirjandusteose puhul on alati oluline keeleline külg, see, kuidas autor oma lugu jutustab. Milline on kirjaniku keel ja mõtted, mismoodi tema maailma näeb. Kokkupuudet vahetu kirjandusliku sõnaga jääb aina vähemaks.
Siin tuleksidki appi lugemistunnid. Neljakümne viie minuti jooksul saaks terve klass võimaluse üksteisele kõva häälega ette lugeda lõike raamatust, mida parasjagu käsitletakse. Selle ajaga jõuab lugeda päris palju. Tekstiga puutuksid kokku ka kõik need, kes ise raamatut vabatahtlikult ei ava.
Kasutegureid oleks veel teisigi.
Valjuhäälne lugemine on nimelt erakordselt kasulik retooriline harjutus. Juba mõnda aega võib teha tähelepanekuid, et noored on hakanud kõnelema liiga kiiresti, neelavad sõnalõppe, moodustavad veidra süntaksi ja intonatsiooniga lauseid, nagu oleksid nad väliseestlased, kes pole harjunud eesti keeles rääkima.
Tammsaare muuseumis on meil haridusprogramm, kus õpilased loevad valjusti ette dialooge. See on väljakutse nii mõnelegi lugejale, sest arusaadavaks esitamiseks peab lugeja tunnetama lauses esinevaid pausi- ja rõhukohti, seda, kas lause lõpeb küsi- või hüüumärgi või hoopis kolme punktiga jne.
Mõminaräpi ajastul see tihtipeale hästi ei õnnestu. Aga suhtlema ju inimesed peavad, mitte ainult kodus ja koolis, vaid enam-vähem igal alal, kus nad tulevikus tööle asuvad. Kõigile arusaadav ja meeldiv eneseväljendus on eluks vajalik. Valju häälega lugemine aitab selle oskuse arendamisele kõvasti kaasa.
Retoorilise selguse kõrval aitab ilukirjanduslike tekstide valjusti lugemine paremini tajuda lause mõtet ning erinevate sõnade rolli lauses. Väljendusselgusega võib kaasa tulla ka mõtteselgus ja oskus omaenda mõtteid paremini sõnastada. Kui laps, kellele loetakse iga päev ette üks pildiraamat, puutub aastas asjatundjate hinnangul kokku umbes 78 000 sõnaga, võib vaid kujutleda, millise sõnavararikastuse saavad aasta jooksul lugemistundides osalenud õpilased mahukamaid tekste lugedes.
Seesugune ühislugemine ka liidab – nagu kõik ühiselt tehtavad asjad. Ning kuivõrd kõik osalised on sama teksti kuulates ühel lainel, soodustab ka teose üle arutlemist.
Niisiis saaksid ühe lugemistunniga nädalas õpilased targemaks lugejatena, paremaks kõnelejatena, rikkamaks sõnavara ja mõtete poolest ning tugevneks klassi kokkukuuluvustunne.
Kust selliste lugemistundide tarvis tunniplaanis aega võtta, küsivad murelikud lapsevanemad? Päevad on ju niigi pikad.
Vastus on lihtne: võõrkeeletundide arvelt, mida on niikuinii tunniplaanis rohkem kui eesti keele ja kirjanduse tunde. Nii mõnigi võõrkeel võiks ülepea muutuda valikaineks. Eesti kooli esmane ülesanne on ometigi eesti laste ettevalmistamine osalemiseks eesti elus ja kultuuris. Kohustusliku vene või inglise keele tunni asemel võiksid eesti koolilapsed veeta nelikümmend viis minutit nädalas hoopis eesti parimaid ilukirjanduslikke tekste üksteisele kõva ja selge häälega ette lugedes.
Sest meenutame: rahvas algab raamatust.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel