Matsalu loodusfilmide festival viib vaatajad džunglist Arktikani ja savannist ookeani äärde. Filmide peategelasteks on elevandid, sinilinnud, jäämäed või hoopiski inimene ise. Loodusdokumentalist Joosep Matjus on Matsalus kohal käinud esimesest festivalist alates 24 aastat tagasi. Reedel esilinastus Matsalus täissaalile Joosep Matjuse ja Katri Rannastu Eesti, Soome, Rootsi koostöös valminud film "Polaarrebane Njálla".

"Matsalu festivalil annab tooni see, et siia kogunevad oma ala spetsialistid ja tipptegijad. Ja kuna see festival on piisavalt väike, siis tekib siin võimalus kõikidega päriselt juttu ajada ja kokku saada. Minu meelest annab sellele festivalile tooni väliselt see, et see pole mingi haruldus, kui siin festivalikülastajad sammuvad kinno kummikutega. Neil on rohelised, laigulised riided seljas, binokkel ripub veel kaelas," rääkis Joosep Matjus.

Loodusfilmi tegemine on puhas kunst, see nõuab aega, teadmiseid, oskuseid kindlasti, tehnikat ja kõigele sellele lisaks veel ka head õnne.

Auhinnatud filmioperaatoril Ants Tammikul on olnud hetki, mil kõik need eeldused kokku saavad.

"Looduse filmimine on nii mitmetahuline. Seal enamjaolt on tohutu töö. Sa pead teadma, sa pead koostööd tegema inimestega, kes on uurinud näiteks lendoravaid 25 aastat ja ta näitab ja usaldab sulle näidata seda kohta, kus kellaajaliselt 11.43 tulevad pojad välja ja lähevad neid haavapungasid sööma. Olen tedrekukkesi filminud kolm kevadet järjest. Mul oli vist 27 tundi materjali, filmi läks poolteist minutit. Samas ma filmisin Soomes ühe ööga karusid niimoodi, et ma sain sellest a la kümme minutit stseeni. Nad magasid ja puuksutasid ja norskasid minu ees. Seal on õnnefaktor samamoodi pluss siis täna on tulnud see tehniline faktor nii tugevalt juurde," rääkis Tammik.

Joosep Matjuse sõnul käivad loodusfilmi keel ja loodusfilmi nägu alati tehnoloogia arenguga käsikäes.

"Kaamerad ise on muutunud väga pisikesteks. Neid on võimalik paigutada kohtadesse, mis varem oli täiesti mõeldamatu. Kaamerad näitavad selliseid perspektiive, selliseid vaateid, mida põhimõtteliselt inimene pole mitte kunagi varem üldse suutnud kogeda," ütles Matjus.

Droonide tulek on muutnud nii seda, kuidas filmitegijad kui ka vaatajad maailma näevad.

"Enamik liike üldse ei karda. Mul oli olukord, kus ma läksin drooniga meetri kaugusele ilvesest, ta vaatas drooni, lakkus käppa, haigutas, vaatas ringi niimoodi, et drooni propellerid juba tema karva tekitasid tuult. Kaamerad on läinud väga võimekaks. Väga odavaks filmi tegemise mõistes. Hiina kaamera, pane siia peaaegu ükskõik mis objektiiv ja ta on hästi lõbus ja äge mänguvahend. Ainult mine filmi," rääkis Ants Tammik.

Loodusesse tasub tegelikult minna nii kaameraga kui ka ilma kaamerata ja igal aastaajal, ka äsja alanud sügisel.

"Rändlinnud liiguvad praegu. Mul on olnud kogemusi, kus tulevad pisikesed värvulised, tuhandeid, tulevad ühe põõsa peale ja siis sa kuuled nagu mingi haldjasosinaga, neid on tuhat tükki ümberringi kuskil udusel luha all. Need hääled ja need lõhnad ja need värvid on nii, nii teistsugused. Kuigi tundub, et ei tahaks minna, siis järgmisel nädalal on pluss 19 kraadi," rääkis Ants Tammik.