Sooja ilma tõttu on otsustanud nii mõnigi lind talve Eestis mööda saata
Nii mõnigi lind, kes praegu peaks Vahemere ääres alles mõtlema Eestisse lendamise peale, on otsustanud talve mööda saata Eestis. Nii sai hiljuti rõnga jala ümber punarind, kes üldiselt Eestis ei talvitu.
Hobiornitoloog Sven Hõbemägi on paarkümmend aastat tegelenud lindude rõngastamisega ja sel nädalal õnnestus tal Rakvere tammikus rõngastada üks punarind – lind, kes tegelikult peaks Vahemere ääres alles mõtlema Eestisse lendamise peale.
"Üle 20 aasta nii vara, kuskil jaanuari lõpus, kus peaks olema sügav talv, punarind tuleb võrku, teiste lindude n-ö söödamaja juurde. Minu praktikas seda juhtunud ei ole. Tegelikult oli neid ka rohkem, lihtsalt üks sattus võrku rõngastamiseks. Neid oli seal umbes kolm-neli, üllatavalt palju," rääkis Hõbemägi.
"Päris ennekuulmatu see pole. Selliste soojade talvede puhul nagu tänavu mõned ikkagi võivad meile jääda. Aga igal juhul väga huvitav ja tore leid," ütles ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
Soojad talved on lindude elurütmi segi löönud ka lõuna pool. Nii on mitmed liigid juba asunud Eesti poole teele. Tõsi küll, nädalavahetusel toimunud aialinnuvaatluse ajal küll ühtegi kevadekuulutajat Eestis silma ei jäänud.
"Lõuna-Euroopas nad hakkavad tõesti varem liikuma, kuid siia jõuavad pigem veebruari lõpus. Eks siin tasub silmad lahti hoida, järsku mõni jõuab ka juba veebruari esimeses pooles," sõnas Võhandu.
Kuna talved on üsna pehmed, siis üritab aina enam linde jätta lõunasse minemata ja Eestis vastu pidada, sest ränne on väga energiamahuks ettevõtmine.
"Näiteks hästi palju on rästaparvi – siin on musträstaid tunduvalt rohkem kui tavaliselt. Osad nende liikide esindajatest jäävad küll talvituma, aga sellel aastal on neid tunduvalt rohkem," tõi Hõbemägi näite.
Pehmete talvede tõttu talvitub aina enam ka kuldnokki, keda teatakse kui kevadekuulutajaid. Kui aga oleks vaja kooliõpikutesse valida uus kevadekuulutaja, siis Hõbemäe eelistus oleks väike lehelind.
"Lehelind, väike lehelind, keda kutsutakse ka lehmalüpsjaks, kes silk-solk teeb, tuleb tavaliselt suhteliselt soojade ilmadega tagasi," ütles Hõbemägi.
"Mulle isiklikult on põldlõoke – nad tihtipeale rändavad üle ja häälitsevad ja see tähistab kevadrände algust minu jaoks," ütles Võhandu.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"