Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 5. oktoobril kell 20.51:

- Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest;

- Zelenski: Euroopa peaks Ukrainat toetama kasvõi pragmatismist lähtudes;

- Ukraina töötab juba oma Starlinki analoogi kallal;

- Harkivis hukkus Vene õhurünnakus üks ja sai haavata kuus inimest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2020 sõdurit.

Zelenski: piloodid alustavad väljaõpet Prantsuse hävitajatel Rafale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjutas sotsiaalmeedias, et tal oli Prantsusmaa liidriga hea vestlus ning et ta tänas Macroni Prantsusmaa igakülgse toetuse eest.

Eelkõige arutasid riigipead Venemaa viljeldava terrorismi ägenemist ja Ukraina kaitsevajadusi.

"Praegu valmistatakse ette uusi kaitsevarustuse tarneid ja loodame, et juba varsti jõuab uus pakett Ukrainasse. Arutasime selle sisu. Samuti hakkavad Ukraina piloodid lähiajal Prantsusmaal õppima lendama Prantsuse Rafale-lennukitel. See on võimas samm Ukraina sõjalennunduse jaoks," sõnas Zelenski.

Zelenski sõnul ründasid Rumeenia lähedal kaubalaeva Vene droonid

Vene droonid korraldasid esmaspäeval Mustal merel ohvreid kaasa toonud rünnaku viljalaevale, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärast seda, kui Rumeenia teatas, et nende ranniku lähedal süttis laev põlema ja uppus.

"Õõvastav rünnak kahe Vene drooniga neutraalvetes maisi vedanud tsiviillaevale," ütles Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) tehtud postituses ja lisas, et laeval viibisid Aserbaidžaani ja India kodanikud.

Rumeenia ametivõimude teatel hukkus kaks meeskonnaliiget, põlema süttinud ja hiljem uppunud aluselt päästeti kopteriga 11 inimest.

Ukraina tõrjub Vene droone tehisintellekti abil

Ukraina on paigaldanud pealinna Kiievi kaitseks automaatseid kuulipilduja-laskepesi, millel on juba õnnestunud alla tulistada Vene reaktiivmootoritega droone.

Ukraina relvajõudude õhuväe pressiesindaja Juri Ihnati sõnul kasutavad raskekuulipildujatega laskepesad tehisintellekti ja masinnägemist.

Nende abil on suudetud välistada inimliku eksimuse mõju ja parandada arvutusi, mis on viinud näiteks Geran-5 reaktiivdroonide eduka tõrjumiseni, ütles Ihnat.

Tõrjekaugus on siiski piiratud, sest automaattornide relvastuses on vähemalt esialgu vaid kuulipildujad.

Venemaa on viimastel päevadel korduvalt rünnanud muu hulgas Kiievi sildu.

President Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et Kiievisse on paigaldatud juba üle 12 automatiseeritud kuulipilduja-laskepesa.

Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest

Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõud on rivist välja löönud enam kui pool Venemaa naftatöötlemisvõimsusest, teatas pühapäeval Ukraina kaitseminister.

"Peastaabi ja kaitseministeeriumi luure ning analüütikud on hinnanud julgeoleku- ja kaitsejõudude hiljutiste kauglöökide tulemusi. Üle poole vaenlase võimsusest on rivist välja löödud. See on hoolikalt kavandatud, süsteemsete ja koordineeritud tegevuste tulemus, mille eesmärk on halvata Venemaa sõjamasin ja hävitada selle sõjalis-majanduslik potentsiaal," märkis kaitseminister Jevhen Hmara.

Kaitseministeerium tõi välja, et alles hiljuti õnnestus Ukraina vägedel tabada Moskva, Jaroslavli, Permi, Ilski, Saraatovi ja Sõzrani naftatöötlemistehaseid, samuti Kirišinefteorgsintezi kompleksi ning Ust-Luga naftasõlme.

"Ukraina operatsioonide tagajärjed ei ole alati koheselt nähtavad, kuid mõju koguneb ja muutub lõpuks märgatavaks," märkis ministeerium.

"See annab märkimisväärse hoobi vaenlase majandusele, selle võimele panna toime agressiooni ja toetada oma vägede paigutust. Meie süvalöögid viivad sõja jätkuvalt üle Venemaa territooriumile," rõhutas Hmara.

Kaitseministeeriumi avalduse kohaselt on üheks prioriteediks kaugmaa ründedroonid, mis võimaldavad tabada sihtmärke sügaval Venemaal. Sel aastal on Ukraina juba kolmekordistanud nende tootmist ja hankeid ning plaanib oma süvalöökide võimet veelgi suurendada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et tema riik intensiivistab lööke Venemaa naftatöötlemistehastele vastusena Venemaa uuele taktikale korraldada massilisi rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule.

Zelenski: Euroopa peaks Ukrainat toetama kasvõi pragmatismist lähtudes

Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas veendumust, et Ukraina toetamine on Euroopa pragmaatilistes huvides, et hoida ära sõda ja edasisi sabotaažiakte. 

Zelenski märkis pühapäeval vestluses meediaga, et Ukrainal on oma partneritega head suhted, kuid mõned erakonnad osas riikides on Kiievi toetamise vastu. Riigipea sõnul on teiste riikide ühiskondade otsustada, milline on nende poliitika, kuid Ukraina näeb selles endale riske.

"On oluline, et täna on enamik Saksa rahvast meie poolel. See aitab. Aga mis saab homme? Ma ei tea. Kuid see on ka Saksamaa enda huvides, et hoida ära uusi Leipzigi juhtumeid ja mitte toetada Putinit," rääkis president, kes viitas sabotaažile Leipzig/ Halle lennujaamas.

Ukraina riigipea selgitas, et kui Kremli liider kedagi toetab, siis võib see tunduda teena dialoogi loomiseks, kuid see toimib vaid lühikest aega.

"Sest kui sa ei ole tugev, siis venelased sind ei austa. Kui sa pole piisavalt tugev, siis püüavad nad sind murda. Kui sa oled nõrk, siis nad paratamatult murravad ja okupeerivad su. See on olukord, milles me oleme," rõhutas Ukraina president.

Zelenski avaldas ühtlasi arvamust, et Euroopa poliitikud peaksid Ukrainat toetama kasvõi pragmaatilisest vaatenurgast, sest vastasel juhul peavad nad hakkama venelastega ise maid jagama.

"Praegu ei ole sõda Saksamaal, Poolas, Tšehhis ega Balti riikides. Kas see on halb? See on imeline, et seal pole sõda. See on tõesti imeline. Nii et säilitagem seda olukorda. Toetagem Ukrainat," toonitas riigipea veelkord.

Saksamaa teatas pühapäeval enam kui 1,3 miljardi euro ehk umbes 1,46 miljardi USA dollari suurusest uuest toetuspaketist Ukrainale, mis hõlmab püüdurdroonide rahastamist ja energiaabi, teatas ajaleht Kyiv Independent.

Paketist teatasid president Zelenski ja Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz Kiievis toimunud ühisel pressikonverentsil.

"Tänaste kokkulepete koguväärtus on üle 8,5 miljardi euro ehk 9,57 miljardi dollari," ütles Zelenski.

"Allkirjastati erikokkulepe, mis loob rohkem võimalusi meie ühisteks droonivastasteks jõupingutusteks," jätkas riigipea.

Zelenski ütles, et pakett sisaldab koheselt vajaminevaid relvi, toetust Ukraina energiasektorile ja rahastust uute püüdurrelvade tootmiseks, mis on spetsiaalselt loodud Venemaa reaktiivmootoriga ründedroonide vastu võitlemiseks.

"Need on relvad, mis aitavad praegu ja toetus meie energiasektorile. See on väga oluline," rõhutas Zelenski.

Ukraina töötab juba oma Starlinki analoogi kallal

Ukraina loob oma satelliidisüsteemi, millest saab Starlinki analoog, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäeval ajakirjanikele.

"Arengud on olemas. Me töötame millelegi sarnase suunas," ütles president üksikasju täpsustamata.

Riigipea lisas, et praegu oleks õiglane, kui Ukraina saaks kasutada Starlinki satelliitide sidet Venemaa ründamiseks. Zelenski selgitas, et Venemaa plaanib lähiajal ise vastava võime omandada.

"Me teame, et mõned riigid jagavad asjakohaseid tehnoloogiaid Venemaaga selle aasta lõpus või  järgmise aasta alguses," tõdes president.

Zelenski ei nimetanud ühtegi riiki otseselt, kuid tõi seejärel välja, et Venemaa saab jätkuvalt olulist toetust Hiinalt.

Zelenski lisas, et Ukraina on oma partneritele toimivate tehnoloogiate eest väga tänulik.

Ukraina meedia andmetel pöördus Zelenski USA presidendi Donald Trumpi poole palvega kehtestada sanktsioonid Venemaa ja Hiina ettevõtetele, mis on seotud Starlinkiga analoogse satelliitside arendamisega.

Ajakirjanike sõnul selgitas president, et Hiina aitab venelastel luua programmi Rassvet (Koit).

Seda kinnitas teiste seas Ukraina asjur Ameerika Ühendriikides Denõss Senõk. Tema sõnul on Venemaa eesmärk käivitada satelliidivõrgustik Rassvet 2027. aastal.

Senõk hoiatas, et kui see võrgustik käivitatakse enne selle aasta lõppu, siis saab Venemaa kasutada seda oma rakettide ja droonide reaalajas suunamiseks Ukraina sihtmärkidele.

Harkivis hukkus Vene õhurünnakus üks ja sai haavata kuus inimest

Üks inimene hukkus ja kuus sai vigastada, kui Vene väed andsid pühapäeval rakettidega topeltlöögi Harkivi tööstuspiirkonnale, teatasid võimuesindajad.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov kinnitas ohvrite arvu.  Terehhovi andmetel süttis põlema haldushoone ja mitmed sõidukid. Kahjustada sai vähemalt kümme mitmekorruselist elumaja. Linnapea sõnul jätkuvad otsingu- ja päästetööd.

Harkiv on viimastel päevadel seisnud silmitsi korduvate õhurünnakutega, milles Venemaa on kasutanud rakette, lennukipomme ja droone. Venemaa liugpommid tabasid reedel linna Slobidskõi ja Nemõšljanskõi linnaosi, kus hukus kaks naist ja sai vigastada 36 inimest, kelle hulgas kolm last.

Viimane rünnak on tunnistuseks sellest, et Venemaa kasutab Ukraina sihtmärkide vastu üha enam kiiret ja manööverdusvõimelist reaktiivmootoriga ründemoona, mis paneb veelgi suurema pinge alla õhutõrje, mis peab juba niigi rinda pistma droonide, liugpommide ja rakettidega.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2020 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 542 720 (+2020);

- tankid 12 393 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 25 487 (+4);

- suurtükisüsteemid 50 733 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2182 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1688 (+2);

- lennukid 443 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 2859 (+22);

- operatiivtaktikalised droonid 548 095 (+1855);

- tiibraketid 5126 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 157 985 (+727);

- eritehnika  4793 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.