Rein Järva armastus raamatute vastu algas 1955. aastal, kui sai 10-aastase poisina Valgemetsa pioneerilaagri kaugushüppe võitjana kingiks kehakultuurlase käsiraamatu.

Ja nüüd on Reinu koduriiulitel Eesti spordikirjandus täielikult esindatud.

"On ka köidetud spordiajakirjandus, siin jooksevad spordilehed ja sealt ülevalt jooksevad Eesti spordilehed ja kehakultuurid. Siis on veel ka eriline hobi, kus ma lõigun päevalehtede spordikülgesid ja nendest köidan aasta lõpul niinimetatud isikliku spordilehe. Ja seda juba ligi 30 aasta jooksul," ütles Järva.  

Ka erinevaid rariteete on ajas kogunenud, näiteks 1932. ja 1936. aasta olümpiaalbumid.

"Need ma sain juhtumisi Tallinnast antikvariaadist ja üsna soodsa hinnaga, nii et ma lausa imestasin," lausus Järva.

Gustav Adolfi gümnaasiumist lugemispisiku saanud Reinu kodust ei puudu ka Tammsaare, Tuglas, Luts, Kross, Smuul.

Samad nimed on ka Triinu-Liis Looveere koduriiulitel, sest just ilukirjandus on tema maiuspala. Koduraamatukogu avaneb õdusast trepihallist.

"Aeg-ajalt ikka võtan hetke, tulen siia, istun, tass teed või kohvi ka käes ja siis vaatan ringi, et mis siin on. Mis on veel lugemisel, mida võiks järgmiseks võtta või mis on loetud ja mis seal oli toredat. Ikkagi selline koht, kus on tore olla," lausus Looveer.

Looveere armastus lugemise vastu pärineb vanaemalt, kelle käekiri on talletatud romaani "Tuulest viidud" esilehtedele.

"Mu vanaema oli suur raamatusõber ja see oli üks tema lemmikraamat, aga vaadake – oli midagi juhtunud, et ei olnud esimest 30 lehekülge, ja vanaema on ilusti oma käekirjaga need ümber kirjutanud. Ja siis see on lastud hiljem köita, siin on näha, et on natuke teistmoodi raamat," rääkis Looveer.

Reinu ja Triinu kodused raamatukogud on vaid pisike näide sellest, kui toredad kogud inimestel kodudes on. Rahvusraamatukogu kogus inimestelt veel näiteid, kokku saadi 191 fotot inimeste kodustest raamatukogudest.

"On teaduskoduraamatukogusid, on tõelisi pereraamatukogusid, on kunstikogusid, ajalookroonikate kogusid, katekismuste kogusid. Et kõike on tallele pandud," ütles rahvusraamatukogu kommunikatsiooniprojektide juht Gete Tammann.

On raamatuid, mis pärandatud põlvest põlve ning enamasti on igaühe juures oma mälestus.

"Näiteks lugu järjehoidjast, mis oli jäänud vanaisa piibli vahele seal, kus vanaisal pool sajandit tagasi lugemine pooleli jäi," ütles Tammann.