Sillamäe turbatöötlemistehases hakkas tööle Eesti esimene puiduvillamasin
Sillamäel kasvuturba töötlemisega tegelev Hansapeati tehas avas sel aastal Eesti esimese puiduvillamasina, mis muudab männi- ja kuusehakke turba väärindamiseks vajalikuks kiuks. Enam kui miljoni euro suurusest investeeringust pea pool ehk 497 250 eurot saadi õiglase ülemineku fondist.
Puiduvilla abil saab turvast kaevandusmahte tõstmata rohkem kasutada.
"Turvas on üks väärtuslikumaid taimekasvatussubstraate, teda on vähe, aga nõudlus on suur ja selline puidulisand teeb võimaluse valmisoleva substraadi mahtu suurendada," ütles Eesti turbaliidu aiandusnõunik Kersti Rannamäe, kelle sõnul nõudlus puiduvilla järele taimekasvatuses kasvab.
"Teadusuuringud on tõestanud, et lähima paarikümne aasta jooksul kasvusubstraatide ehk turba baasil tehtava mulla moodi asja nõudlus suureneb 3-4 korda, kuid turba tootmismahud ei ole võimelised nii palju suurenema. Nii otsitaksegi lisaaineid, et saada taime kasvuks sobivat substraati," lisas Rannamäe.
Eelmisel aastal turustas Hansapeat ligemale 100 000 tonni turbatooteid, mis põhiosas müüdi välismaale. See on umbes seitse protsenti kogu Eesti turbaekspordist.
Intervjuus ERR-ile ütles Hansapeati juhatuse liige Janek Ojamäe, et Ida-Virumaal on nad leidnud hea majanduskeskkonna oma äri arendamiseks.
Kuidas avastasite Sillamäe oma tootmiseks?
Me valisime tootmise asukohaks Sillamäe, sest siin on olemas meile sobiv infrastruktuur. Sillamäe sadamast saime rentida sobilikud laod, siin on olemas raudtee, mille kaudu saame saata oma toodangu välja. Ja ka toormaterjal turba ja nüüd ka hakkpuidu näol tuleb suuresti siit piirkonnast.
Millal tootmine Sillamäel pihta hakkas?
Me hakkasime aiandusturba väärindamisega tegelema Sillamäel 2018. aastal. Vaikselt on õnnestunud neid mahtusid kasvatada. Üleüldse me näeme, et sellise kasvupinnase järele on maailmas üsna suur nõudlus. Seda eelkõige selle tõttu, et üha enam kasvatatakse taimi kontrollitud keskkonnas kasvuhoonetes.
Me prognoosime, et selline nõudlus tegelikult püsib tugevana ka tulevikus, sest maailma rahvastik kasvab, rahvastik on järjest jõukam ja tarbitakse rohkem kasvuhoonetes kasvatatavaid juur-, aed- ja puuvilju ning seal kasvatatakse lilli ja muid isikuid.
Teie ettevõtte käivitamise ja tänase intervjuu vahele jääb ka koroonaaeg. Teie valdkond on vist see, mis pandeemiast võitis ehk inimesed hakkasid rohkem tegelema aiandusega.
Jaa, see on tõesti niimoodi, et koroonaaeg oli tegelikult meile päris hea aeg, sest inimesed olid kodus, tegelesid hobiaiandusega ja turba järele oli hea nõudlus.
Kui Sillamäele tulite, toimusid sadamas ka regulaarsed konteinerveod, mida nüüd juba neli aastat ei tehta. Kui palju oli see tollal argumendiks, et teie konteinereid viidi siit ära?
See oli üheks argumendiks. Praegu kahjuks Sillamäe sadamasse konteinerlaevad ei käi, aga me saame saata konteinereid rongiga väga efektiivselt Muuga sadamasse.
Kui me saaksime konteinereid siitsamast kõrvalt välja saata, oleks see loomulikult majanduslikult efektiivne. Aga ka Muugal on omad plussid. Seal on erinevaid laevaliine väga palju ja on ka väga suur geograafiline kaetus. Kui Sillamäe suudab kunagi midagi samasugust pakkuda, siis loomulikult siitsamast lähedalt oleks väga mugav konteinereid välja saata.
Rääkige natuke see logistikaliin läbi, kuidas turvas teieni jõuab ja kuidas ta teilt edasi läheb.
Me veame turvast autotranspordiga Sillamäele väga paljudest erinevatest Eesti rabadest. Siin me tegeleme väärindamisega ehk segame kokku erineva raskusega ja erineva niiskusega turbad. Seejärel teeme sellest erineva tükisuurusega fraktsioonid. Pressime pressidega kokku, vajaduse korral lisame lubjakivi, et PH taset reguleerida. Seejärel laadime toote otse konteineritesse ja saadame rongiga laevadele, millega ta liigub üle maailma kasvatajatele.
Nädalas saadame Muugale umbes 80 konteineritäit ehk enam kui terve rongikoosseisu jagu pakendatud turvast. Sealt tuuakse meile tühjad konteinerid ja me anname täis konteinerid vastu.
Kogumaht oli meil eelmisel aastal ligemale 100 000 tonni turbatooteid. See, mida toob tulevik, sõltub nõudlusest ja toormaterjali saadavusest.
Miks otsustasite hankida puiduvillaliini?
Kui taustast rääkida, siis tegelikult on kasvatajate hulgas kõige hinnatum ikkagi turvas. Aga me näeme, et nõudlust on ka erinevate alternatiivsete materjalide järele, kaasa arvatud puiduvill, mida kutsutakse ka puidukiuks või puidufiibriks.
Puiduvill iseenesest ei ole maailmas uus toode, seda on kasutatud aastaid. Aga Euroopas on viimasel viiel aastal selle järele nõudlus hüppeliselt kasvanud. Seda seetõttu, et puiduvillal on palju kasulikke omadusi ja ka selle pärast, et järjest enam on keskkonnasõbralikku mõtlemist.
Puiduvilla üldjuhul kasutatakse niimoodi, et teda lisatakse kuni kolmandiku ulatuses turbale ehk turvast läheb tavalisest vähem vaja. Puiduvill on kiuline materjal, mis tekitab taimedele õhulise keskkonna ja hästi niiskust läbi laskva pinnase, mis juurestikule väga hästi sobib.
Kas te seda väärindamist teete siin kohapeal?
Jah, me oleme alustanud puiduvilla lisamist osa klientide aiandusturba tellimustele ja loodame selliste toodete osakaalu järjest suurendama hakata. Meile ettevõttena on see ühest küljest tooteportfelli täiendamine, aga teisest küljest ka tooraine riski mõningane vähendamine. Turvast teatavasti kogutakse ainult suvel kuival perioodil ja kui juhtub olema vihmasem suvi ja suur nõudlus, siis ei pruugi kõikidele klientidele turvast jätkuda. See võimaldab meil tegelikult toormaterjali riski vähendada ja kasutada ära ka selliseid raskemaid turbaid, mida muidu on võib-olla keerulisem transportida.
Millal te selle liini käima saite?
Selliste masinate tellimisaeg on tavaliselt pool aastat kuni aasta. Selle konkreetse masina juppidest on osa tulnud Kanadast ja osa Hollandist. Ja see on selline ekstuudertehnoloogia, mis tähendab, et Eesti kvaliteetne okaspuuhake, mida me toorainena kasutame, pressitakse suurte mootorite ja kruvide abil kokku läbi väiksemate avade. Selle käigus see materjal kuumeneb, mis teeb temast taimedele ohutu ja koheva materjali.
See liin jõudis meile kohale eelmise aasta lõpus ja nüüd jaanuaris saime hakata esimest toodangut tegema.
Kui unikaalne on see Eesti mõttes?
Eesti on siiani olnud turbamaa ning kuna meil on turvast võtta olnud, ei ole sellise puiduvilla tootmine aktuaalne olnud. Ehk see on tõepoolest esimene omalaadne siin Eestis.
Väga palju inimesi ma masina ümber askeldamas ei näe.
See masin on tegelikult suhteliselt automaatne. Aga ta annab kaudselt tööd meie oma töötajatele, sest me saame oma üldist tootmismahtu kasvatada. Tänu sellele masinale on rohkem tööd pakkijatel, tõstukijuhtidel, laadurijuhtidel, lisaks kaudne mõju teenuste kaudu, mida tellime, näiteks transport. Ma ise rehkendasin, et sellise masinaga saab meie enam kui paarikümne töötajaga ettevõttes lisatööd kolm-neli inimest.
Kui palju see liin maksma läks?
Kogu komplekt, lisaks tootmisliinile veel mõned kaasnevad kulud, läks maksma üle miljoni euro. Aga meil oli võimalus kasutada õiglase ülemineku fondi toetust, mis siin Ida-Virumaal on, nii et see toetus, mis oli üldinvesteeringust 45 protsenti, oli kindlasti suureks abiks.
Kas see on Sillamäele tulekul üheks argumendiks, et Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtted saavad abi erinevatest fondidest, mis osaliselt on mõeldud just Kirde-Eestile?
Ida-Virumaa tervikuna on minu arvates väga hea piirkond tööstuse arendamiseks, sest siin on sadam, raudtee, laod, tööjõud. Meil on saadaval toormaterjal.
Ja kui on võimalik veel kaasata mingeid toetusi, siis loomulikult see kiirendab investeeringuid, tegime toetuste toel ka näiteks oma kaubaaluste valmistamise liini. Meie suhteliselt noore ettevõtte jaoks on need ikkagi suured investeeringud, mida ilma toetuseta me ei oleks tõenäoliselt saanud teha. Igal juhul toetused aitavad riske maandada ja kiirendavad kogu seda protsessi, et me saame asja käima lükata ja tootma hakata.
Kas õiglase ülemineku fondist raha saamine on keeruline?
Kui on olemas idee ja oskus see äriplaanina kirja panna ning see on usutav enda jaoks ja raha jagajate jaoks, siis ma arvan, et ei ole seal midagi keerulist.
Paar aastat tagasi Ärilehele antud intervjuus ütlesite, et oma põhiturule ehk Hiinale lisaks otsite ka uusi väljundeid. Kas see on õnnestunud?
Jah, oleme maailmas ringi sõitnud ja otsinud uusi kliente. Hiina on endiselt meie kõige suurem turg, aga müüme ka Aasia teistesse riikidesse, Lähis-Idasse ning Euroopasse. Ja see puiduvill on üks toode, millega on võimalik äririske maandada.
Kas see puiduvill jõuab ka Eesti inimesteni, kes turvast ehituspoest ostavad
Meie oleme jah keskendunud hulgimüügile. Aga kindlasti leiab Eesti jaeketist substraate, kus on kasutatud turba kõrval ka muid materjale, kaasa arvatud meie puiduvilla.
Seda enam, et meil on ka selliseid kliente, kes tegelevad substraatide tootmisega ning kes varem ostsid seda villa välismaalt, kuid nüüd saavad seda turbale juurde panemiseks osta meilt Eestist.
Milisena näete oma ettevõtte tulevikku?
Olles ringi sõitnud ja näinud maailmas, mismoodi taimekasvatus areneb ja millised on trendid ning mida ütlevad erinevad uuringud, olen kindel, et nõudlus selliste kasvupinnaste järele püsib. Ja seda just seetõttu, et maailma rahvastik kasvab ja tahetakse targemini toota. Maailm liigub sinna, et kõige efektiivsem on toota hea pinnase peal, õige kastmise ja väetise doseeringuga.
