Eesti Vabariigi suurima peo, vabariigi aastapäevani on jäänud kümme päeva. On paras aeg teha kommentaar riigipühadest meil ja teistes riikides ja arutada, kas meil on neid palju või vähe.

Riigipühad on osa riikide rituaalstruktuurist. Need kajastavad riigi ajalugu, kultuuri, usku ja traditsioone. Kui üle maailma vaadata, siis on pilt äärmiselt kirju. Laias laastus jagunevad pühad religioosseteks ja ilmalikeks, seejuures on trend ilmalike pühade suurenemisele.

Eestis on kokku 12 pühadega seotud töövaba päeva. Kahel korral on vabad päevad kahel päeval järjest: 23. juunil on võidupüha ja 24. juunil jaanipäev. Kaks päeva järjest saab puhata ka esimesel ja teisel jõulupühal, 25 ja 26. detsembril.

Need 12 vaba päeva on Euroopa keskmisest veidi vähem, keskmiselt on Euroopa riikides umbes 15 riigipüha aastas. Kui vaatame lähemaid naabreid, siis Soomes on vabade päevade arv 13, Lätis 13, Rootsis 15, Venemaal 14 ja Rootsis samuti 12 ehk sama suurusjärk.

Tuleb veel jälgida, et mõnes riigis on pühasid ka osariikides, näiteks USA-s, ja asja teevad veel kirjumaks niinimetatud liikuvad pühad, mis võivad aastate kaupa erineda. Selles mõttes on kõige mõnusam elu Indias, kus on koguni 35–42 riigipüha, Hollandis aga ainult 7–9.

Kui vaatame Eesti riigipühade struktuuri, siis on see päris hästi õnnestunud. Positiivse muutuse tõi kaasa 20. augusti ehk taasiseseisvumispäeva muutumine oluliseks pidupäevaks. Lisaks rituaalselt tähendusele muutis see ka olukorda, kus jaanipäeva ja jõulude vahel oli liiga palju pühadeta aega, lausa pool aastat. Näiteks Lätis ja Leedus see päev vaba ei ole.

Eestis täideti see Toomas Hendrik Ilvese presidentuuri ajal ka oluliste riiklike sündmustega, korraldatakse suuri kontserte jne. Telekanalitel on riigipühad tihti kõige suuremad tööpäevad, sest kajastatakse olulisi rituaale nagu paraadid, presidendi vastuvõtud ja kontserdid. Need on reeglina suured otseülekanded.

Riigipühade tähtis roll on muuta oma pidulikkusega tavarutiini. Majandusinimesed seda rutiini rikkumist eriti ei armasta, sest sel ajal ei tehta tööd. Aga riigid pole aktsiaseltsid, vaid ajaloolis-kultuurilised märgisüsteemid. Inimeste psühholoogilise seisundi positiivsemaks muutmine ja ühendavate vaimsete tegurite loomine on riigi üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on suured peod parim võimalus.

Presidendi vastuvõtt on näiteks muutnud aastate jooksul Eesti riietumiskultuuri tundmatuseni paremuse suunas. Kes arvab, et ühele riigile see pole oluline, siis las arvab.

Tuleb arvestada, et suured pühad muudavad oluliselt inimeste ajakava ja see on suur vastutus. Seesama presidendi vastuvõtt toob ju telerite ette umbes 400 000 inimest. Paarikümne aasta jooksul on hommikune riigilipu heiskamise tseremoonia 24. veebruaril muutunud suureks perede massiürituseks. See on suurepärane näide.

Riigipühad annavad olulist infot ka riigi vaimsete suundumuste kohta. Venemaal olid riigipühad kunagi väga religioossed, hiljem väga revolutsioonilised. 7. novembri ehk oktoobrirevolutsiooni aastapäev oli rohkem kui pool sajandit suurim pidu. Praegu on uuringute järgi rahva hingele lähedased vaid kaks püha: uusaasta ja absoluutne võitja 9. mai ehk võidu tähistamine.

Väga ebatavaline on Venemaal olulist vaimset suundumust näitav niinimetatud sõjalise kuulsuse päevade süsteem, millest ainult osa on puhkepäevad. Neid päevi on Venemaal kokku 20 ja nende seas on näiteks võit Stalingradi lahingus 2. veebruaril 1943, jäälahing Peipsi peal 1242. aasta 18. aprillil, Borodino lahing 8. septembril 1812. Sõnum on selge: rahvas peab just sõjalisi edusamme kõige tähtsamaks pidama.

Eestis on korduvalt olnud arutusel ka pühade arvu suurendamine. Meedias on korduvalt tehtud ettepanekuid muuta riigipühaks näiteks õigeusu jõulud, seda küll paarkümmend aastat tagasi. Ka ülestõusmispühade teine püha on isegi riigikogus arutluse all olnud.

Arutluse all on olnud ka mõte muuta riigipühaks Tartu rahu aastapäev. Praegune süsteem ei ole kivisse raiutud ja muutused on võimalikud. Muide, 1937. aastal oli Eestis riigipühi koguni 18. Jõulupühad vältasid siis kolm päeva ja ülestõusmispühad samuti kolm päeva.

Järeldus on lihtne. Riigipühade ja rituaalide süsteem on iseseisvuse ja omalaadsuse väga oluline osa. Nende abil näitame me oma kuulumist kõige tähtsamasse gruppi, oma rahva hulka.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.