Põhiseaduskomisjon arutas Archibald-Stiwan Kalda ettepanekut põhiseaduse päeva kehtestamisest esimest korda juba 28. mail ning uuesti oma 8. oktoobri istungil. Ettepanek sai komisjoni toetuse juba mais, kuid kuna 8. oktoobril lisandusid sellele ettepanekud muuta lastekaitsepäev riigipühana tähistatavaks lastepäevaks ning kehtestada lipupäevana ka Eestimaa rahvuste päev, otsustaski komisjon tellida sellekohase analüüsi.

Komisjoni konsensusliku otsuse kohaselt tuleb riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonnal koostada analüüs tervikliku pildi saamiseks riigipühade, riiklike tähtpäevade ja lipupäevade kohta. Uurida tuleks, milline on üldine pilt, kuidas see on tekkinud, mida võiks muuta ning võrrelda seda ka Läti ja Soome olukorraga.

Kald põhjendas põhiseaduse päeva tähistamise vajadust 15. juunil sellega, sel kuupäeval 1920. aastal võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis jõustus sama aasta 21. detsembril.

Tema hinnangul tuleks põhiseaduse päeva hakata tähistama, kuna maailmas valitsev olukord ohustab demokraatiat ning demokraatia väärtustamist tuleks tõsisemalt rõhutada. Kald rääkis 28. mail komisjoni istungil, et on oma töö juures märganud, kuidas väga paljud inimesed ei saa aru, mis asi demokraatia tegelikult on. Kuna Eesti Vabariigi oluline alustala on põhiseadus ja Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 Toompea lossi Valges saalis, siis võiks antud päev olla ka Eesti Vabariigis riiklik tähtpäev ja lipupäev. Kald viitas ka, et Eesti naaberriikides tähistatakse põhiseaduse päeva kas lipupäevana või siis isegi riigipühana. Ka Eesti võiks lisanduda sellesse nimekirja, rõhutamaks põhiseaduse tähtsust ja edendamaks demokraatiat, leidis ta.

Kuna põhiseaduskomisjoni 8. oktoobri istungil arutati ka ettepanekuid muuta siiani 1. juunil tähistatud lastekaitsepäev riigipüha ehk töövaba päevana tähistatavaks lastepäevaks ning kehtestada Eestimaa rahvuste päev 24. septembril tähistatava lipupäevana, leidiski komisjon, et teema vajab laiemat analüüsi.

Komisjoni istungil tekitas erimeelsusi küsimus, kas Eestis võiks lastepäeva kehtestamise kontekstis  lisanduda veel üks töövaba päev ning mis oleks selle mõju majandusele.

Eestimaa rahvuste päeva kehtestamise juures tekkis küsimus selle vajadusest ning samuti lähedusest 22. septembril tähistatava vastupanuvõitluse päevale, mis on samuti lipupäev.