Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtungi sõnul on kultuuriministeerium kursis, et ERR-i seadus läheb valitsusse neljapäeval, mitte esmaspäeval. Ta lisas, et see läheb neljapäeval ka kinnitamisele. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, läheb see riigikokku.

Rohtung selgitas, et kuna esmaspäeval oli erakorraline kabinetinõupidamine seoses riigieelarvega, siis ilmselt ei jäänud ERR-i seaduse arutamiseks aega. "Tavaliselt on kabinetiistungid siiski neljapäeviti, mis tähendab, et ilmselt lükkus seadus sellesse päeva," lisas ta.

Riigikantselei kommunikatsiooninõunik Jevgenia Värä nentis sõnumi teel, et ERR-i seadus ei saanud heakskiitu, sest vajas veel täiendavat tööd. "Loodetavasti tuleb see sel neljapäeval uuesti istungile," sedastas ta.

See pole aga esimene kord, kus istungil pole jõutud ERR-i seaduse arutamisele. Varem on mure olnud näiteks see, et teised punktid päevakorras on liiga pikaks veninud ning selleks eelnõuks pole aega olnud.

Põhilised on rahastamine ja platvormineutraalsus

Jõesaar on varem öelnud, et ERR-i seaduse puhul on üks põhilisi asju rahastamine ja platvormineutraalsus.

"Lähteülesandes olidki rahastamismudel ja platvormineutraalsus – telekanal, raadiojaam ja veeb. Tegelikkuses fikseerib see seaduse tasandil tänase olukorra, kus juba paarkümmend aastat on ERR veebis aktiivne olnud," tõdes Jõesaar.

Eelnõus on ERR-ile ette nähtud nelja-aastane rahastusmudel, et tagada stabiilsus ja võimaldada pikemaid plaane teha.

"Seal on ka väiksemad tehnilis-administratiivsed asjad. Olulisemad on ka tähtajalised töölepingud juhtivtöötajatele – osakonna- või kanalijuhtidele. Analoogne lahendus, nagu on mujal kultuurivaldkonnas, et asutuse võtmekohtadel on viieaastased töölepingud, toimub teatud perioodi tagant atesteerimine või ülevaatamine ja see võimaldab kergemini kaasata värsket verd," märkis Jõesaar.

Kehtiv rahvusringhäälingu seadus töötati välja aastatel 2005–2006 ja on olnud jõus alates 2007. aastast, kui ERR ühendorganisatsioonina loodi.