Tallinna kooliõdede sõnul on laste ja noorte vaktsineerimise tase on langenud kriitilise piirini: kui 2019. aastal jäi vaktsineerimata ligi 10 protsenti lastest, siis 2024. aastal jäi mumpsi-leetrite-punetiste vaktsineerimisest kõrvale juba enam kui kolmandik õpilastest.

Langenud on ka difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsineerimise hõlmatus ja võimalust inimese papilloomiviirus (HPV) vastu vaktsineerida kasutas mullu vaid 60 protsenti tüdrukutest ja 50 protsenti poistest. 

"Siin on nii palju tegureid," ütles Tallinna kooliõdesid koondava Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu vaktsineerimise vähenemise põhjustest rääkides.

"Esiteks võib olla usaldamatus ja vaktsiinivastasus – minu meelest. Väärinfo tekitab kahtlusi. Ma olen aru saanud, et osa lapsevanemaid ei usalda riiklikku immuniseerimiskava," sõnas Reinsalu.

"Tekkinud on ka madal riskitaju – siiani on vaktsiinid neid haigusi efektiivselt tõrjunud ja vanemad pole nende haiguste põdemist kogenudki. Nad on jäänud selle madala riskitaju küüsi. Mõned lapsevanemad – see on mu isiklik arvamus – loodavad karjaimmuunsusele," sõnas Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et kooliõed suhtlevad kodudega on päris palju, kuid vaktsineerimise hõlmatus on madal mitte ainult keeldumiste, vaid ka vanemate passiivsuse tõttu.

"Kooliõed näevad hästi palju vaeva: helistavad ja saadavad teateid. Tihtipeale lapsevanemad ei vasta sulle: kas "jaa", nad on nõus või "ei", nad ei ole nõus," ütles Reinsalu.

Võimalust, et terviseportaalis (endine digilugu) oleks võimalik vanemal ühe korra määrata lapse vaktsineerimine lubatuks või ka keelatuks kõigi vaktsineerimiste kohta, praegu Eesti riigi digilahendused ei paku.

"Vaikimisi "jah" tuleks riiklikult paika panna. Ma olen täiesti sellega päri, et nõusolek tuleks anda ühe korra. See oleks suur edasiviiv lahendus," ütles Reinsalu.

"Praegu saadetakse ju teavitusi sõeluuringutest terviseportaali. Meil võiks samamoodi olla terviseportaalis lahendus lapsevanematele, et annan nõusoleku lapse vaktsineerimiseks. Siis ei peaks kooliõde hommikust õhtuni lapsevanemat häirima ja paluma digiallkirja või paberil allkirja. Siin on palju, mida saaks teha teistmoodi, aga see on üks lahendus, mida me väga ootame," sõnas Reinsalu.

Tervisekassa valmistab lahendust ette

Ka Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots tõi ühe kooliõpilaste vaktsineerimise vähenemise võimaliku põhjusena välja selle, et kooliõed peavad kogu aeg küsima nõusolekut vanemate käest.

"Ma tean ka oma kogemusest, et kooliõde küsib minu käest iga kord üle, kas ma olen nõus lapse vaktsineerimisega. Ma olen öelnud, et miks sa küsid, ma olen ju korra juba lubanud talle kõik süstid," arutles Ots.

Otsa sõnul võiksid lapsevanemad olla kõik vaktsiiniga n-ö vaikimisi nõus ja anda märku oma soovist vaid keeldumise korral.

Koroonaajal tekkinud tugevate vaktsiinivastaste meeleoludega Ots praegust vaktsineerimise langust kooliõpilaste seas ei seosta.

"Ei. Koroonavaktsiini osas see skeptilisus on olemas, aga teisi vaktsiine ei tohiks see puudutada. Need on ka vaktsiinid, mis on olnud väga kaua kasutusel ja väga väheste kõrvaltoimetega," sõnas Ots.

Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuhi Hanna Jäe sõnul on tervisekassa alustanud ettevalmistusi lapsevanema nõusoleku viimiseks terviseportaali.

"Selleks on vaja leida lahendus mitmetele tehnilistele küsimustele ning selles osas on ettevalmistused töös. Lisaks tehnilisele poolele on vaja teostada ka õiguslik analüüs, millega tegeleb sotsiaalministeerium," sõnas Jäe.

Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava järgi teeb kooliõde järgmisi vaktsiine: 12–18 aastat – inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin tüdrukutele ja poistele, 13 aastat – leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiin (teine doos), 15–17 aastat – difteeria-teetanus-läkaköha (dTpa) vaktsiin (kuues doos).