Leetrid on Eestis tagasi. Viimane puhang oli mullu detsembris, kui Iirimaalt Eestisse tulnud imik haigestus ning temalt sai nakkuse veel kaks alla aastast last. Mullu diagnoositigi Eestis neli leetrite juhtu, tänavu on neid juba olnud kolm.

"Need kolm juhtumit, mis on kinnitatud, on olnud sisse toodud. Päris palju on nende juhtumite puhul olnud lähikontaktseid – ühel juhul 40 inimest. Kui olla lähikontaktis, siis leetriviirus on äärmiselt nakkav – üks leetrihaige võib nakatada kuni 18 inimest, kes on vaktsineerimata. Lähikontaktsetel on oluline 72 tunni jooksul minna vaktsineerima, mis on siis riigi poolt tasuta ja korraldatud. Kui 72 tundi pärast kontaktis olemist vaktsineerida, siis on võimalik haigestumist vältida," rääkis terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber.

2017. aastal kuulutas maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) Eesti leetrivabaks riigiks, sest aastatel 2014 kuni 2016 ei olnud ühtegi kohalikku haigusjuhtu. Aga juba aasta pärast oli olukord teine.

Sõber ütles, et sageli tuuakse nakkus sisse Aasia riikidest, kuid eelmisel aastal ka Euroopast.

"Põhiliselt on sellised riigid, mida inimesed külastavad. Sageli on olnud Aasia riigid, aga tegelikult, kui vaadata eelmise aasta statistikat, siis väga palju juhtusid oli Rumeenias, Itaalias, Saksamaal, Austrias, Belgias," loetles ta.

WHO esindaja Eestis Kristina Köhler ütles oma kirjalikus vastuses "Aktuaalsele kaamerale", et viimastel aastatel on maailmas leetritesse nakatumine järjepidevalt kasvanud, jõudes 2024. aastaks nakatunute arvu poolest oma kõrgeimale tasemele alates 1997. aastast. Mullu registreeriti ligi 128 000 haigusjuhtu ning 43 protsenti haigestunutest olid väikelapsed.

Leetrid nõudsId 38 inimese elu ja 10 nakatunust üheksa polnud vaktsineeritud. Kahedoosiline vaktsiin annab eluaegse immuunsuse, kuid terviseametit teeb murelikuks aasta-aastalt vähenev laste vaktsineerimine.

"Kaheaastaste hõlmatus on meil 2023. aasta seisuga veidi üle 80 protsendi, korduvvaktsineerimisega veidi üle 70 protsendi. Kuiui WHO soovitus on 95 protsenti, siis tegelikult oleme sellest allpool ja mida madalamale see number läheb, seda suurem on tõenäosus, et leetrid hakkavad levima," selgitas Sõber.