Karis aastapäevakõnes: Eesti arengutempo on langenud, tuleb leida uus käik
President Alar Karis ütles vabariigi aastapäeva kõnes, et kui varem on Eestile edu toonud majandusvabadus, lihtne asjaajamine, korras eelarve ja uuendusmeelsus, siis praeguseks on riigi arengutempo langenud. Sestap kutsus Karis üles leidma uusi käike järgmiseks arenguhüppeks.
"Paraku on täna tunne, et püsime küll üsna kindlalt ratta sadulas, aga ükskõik kui kõvasti me ka ei väntaks, meie sõit kiiremaks enam ei lähe. Nagu hoiaksime jalgadele valu andes käega pidurit all. Meie arengutempo on peatunud, olgem ausad, isegi langenud," sõnas Karis.
Ta nentis, et Eesti inimesed teevad tööd sama palju, ehk varasemast rohkemgi, aga nähtavat muutust heaolus ei tunneta. "Meist juba pea iga kolmas ütleb, et raske on igapäevaselt toime tulla. Seda on liiga palju."
President Karis tõdes ka, et maailmas pead tõstnud kurjus paneb proovile Eesti inimeste väärtusruumi ühtsuse.
"Reeglitepõhine maailm, julgeolekukorra põhialused ja varasemalt sõlmitud kokkulepped on nüüdsest haprama iseloomu ja tähendusega. Justkui oleks keegi nurjatu maailmast värvid välja võtnud ja krutib nüüd pilti mustvalgeks. Tulevik on tavapärasest veel tundmatum, aga maailm ei ole must-valge. Hirmust ja ärevusest ei ole kasu, edasi viib ettevõtlik vaim ja nutikas tegutsemine."
President ärgitas inimesi küsima, kuhu ja kuidas teha järgmine arenguhüpe, et Eesti leiaks üles uued käigud.
Uue käiguna pakkus Karis ise välja, et Eesti majandus tuleb muuta nutikamaks, muu hulgas kaasates ettevõtlusesse rohkem teadust.
"Suur osa uuendusi ei tule otseselt teadusasutustes tehtust, vaid meist endist, kui me nuputame välja viisid, kuidas senist tööd tõhusamalt teha. Inimlik leidlikkus, loovus ja katsetamisjulgus on olulised, et saaksime igapäevatööd tulemuslikumaks muuta."
Uuendusmeelsust ja nutikust ootab Karis ka Eesti haridussüsteemilt, soovitades muu hulgas võtta lisaks oma mõistusele appi ka tehisaru.
Laiem julgeolek
Ka kutsus president üles Eesti julgeolekut uuesti ja laiemalt mõtestama ning eelkõige sisult mõjusamalt sellesse investeerima.
"Nüüdses maailmas õige tee leidmine on hakanud meenutama rabas sumpamist: tuleb olla väga tähelepanelik ja osata vaadata kaugemale. Just selline on rahvusvahelise julgeolekuolukorra lähiajaloo suurim muutumine, mida me praegu kogeme."
Peatudes Ukrainal, kes juba kolm aastat on vastu pannud Venemaa algatatud täiemahulisele sõjale, tuletas Karis meelde, et iga rahu ei ole hea rahu.
"Venemaa ultimaatumitele või soovidele järeleandmine ei too Euroopasse rahu, vaid nõrgestab mitte üksnes Euroopat, vaid kogu vaba maailma, ka Ameerika Ühendriike. Eesti jätkab Ukraina toetamist. Toetuse suurendamine on jõukohane kõigile liitlastele, et Ukraina oleks läbirääkimistel tugevamas seisus."
Karis ütles ka, et maailmas tuleb praegu toime vaid tugev Euroopa, soovitavalt Atlandi-ülesel julgeolekuteljel, aga vajadusel ka üksi. Selleks tuleb aga Eesti presidendi sõnul leida Euroopas üksmeel.
"Ebakindlas julgeolekumaailmas tuleb fookus hoida eelkõige meie enda tugevusel. Sõna "meie" kasutan ma nii Eesti kui ka liitlaste tähenduses. Venemaa mõistab ainult jõudu. Ja tugevaid ei julge keegi rünnata," ütles president Karis ja lisas, et sestap pole Euroopal muud valikut kui oma kaitsesse rohkem investeerida.
Lähenevaid valimisi silmas pidades ütles Karis, et vajadusest julgeoleku eest rohkem maksta tuleb ausalt rääkida ka valimisaastal.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi