President Alar Karis ütles vabariigi aastapäeva kõnes, et maailmas tuleb toime vaid tugev Euroopa ja seda vajadusel ka üksi. Neljapäeva õhtul "Esimeses stuudios" sõnas Karis, et tugevus on tegelikult olemas, kuid Euroopa ei ole osanud seda võib-olla kõige paremal viisil ka USA-le näidata.

"Seetõttu võib-olla paistavad teisel pool ookeani välja rohkem meie nõrkused, et kuskil me pole piisavalt ühtsed. Ja arusaadavalt on selles osas USA presidendil Donald Trumpil õigus, mida ta ütles ka eelmisel ametiajal, et (Euroopal) tuleb rohkem kaitsesse panustada ja seda tuleb ka teha. Meie oleme siin selles mõttes paipoisid, aga meie oleme väike riik ja väikesed panused. Teistele tuleb ka selgeks teha, et see on oluline," rääkis ta.

Karis siiski ei usu, et Euroopa peaks jääma üksi toimetama. "See pole kellegi huvides, et NATO lahkub – ka mitte Ameerika huvides –, et Euroopa peaks hakkama enda armeed uuesti üles ehitama. Meil pole ka seda ressurssi. Mõistlik on panustada NATO-sse ja nendesse kaitsestruktuuridesse, mis on juba loodud," ütles president, kelle hinnangul ei ole ka alust Euroopa riikide hirmudel, et USA lahkub NATO-st.

Samas on USA president Donald Trumpi vihjanud, et võib Euroopast USA vägesid ära viia. Karise sõnul peab Euroopal olema selleks puhuks küll plaan ja alternatiiv, kuid pigem ei ole Trumpi sõnad selle kohta tema hinnangul tõsiseltvõetavad.

"Kui tõsiselt mõelda, siis see ei ole Ameerika huvides. Miks ta peaks siit ära minema ja millega ta põhjendab seda, et läheb ära just siit, idatiivalt, kes on ju panustanud kaitsesse väga tugevalt. Nii et arvan, et see pole tõsiseltvõetav. Aga peab olema valmis," ütles Karis.

Karise sõnul ei ole Euroopa suhe USA-ga surnud ja kindlasti ei ole USA muutunud vaenlaseks. Ta rõhutas, et Euroopal tuleb oma tugevused üles otsida ja edasi tegutseda.

"Me teame, et Trump on ärimees ja kui ta näeb, et midagi on siit vastu pakkuda Euroopa poolt, kas või tugevust ja kaitsetahet, arvan, et see ka töötab," ütles president.

Kui USA peaks vähendama oma toetust Ukrainale, peab Euroopa Karise sõnul selle ise üle võtma.

"Me peame. Selleks pole muud varianti, sest täna ju rahu tuleb ikkagi läbi lahinguvälja, nii kurb kui see ka pole. Ja mida rohkem militaarset abi me anname, seda vähem on ohvreid, mitte rohkem, sest tehnika ikkagi määrab sõjas üksjagu. Ja kui ka need rahuläbirääkimised kunagi tulevad, siis on Ukraina tugevamas positsioonis, et neid läbirääkimisi pidada," selgitas ta.

President ootab poliitikutelt nende tegemiste kohta rohkem selgitusi

Eesti sisepoliitikast rääkides ütles president Alar Karis, et poliitikud peavad oma usaldusväärsuse ühiskonna silmis taastama ja rohkem oma tegemisi põhjendama.

"Kuidas sa poliitikat teed, kui sind ei usaldata. Kuidas seda teha (usaldust taastada - toim.)? Läbi muutuste, reformide, isegi kui need on valusad. Ja kui läheb midagi valesti, tuleb seda öelda ja astuda sammu tagasi. Muud teed pole," rääkis ta.

"Olles olnud ise ühe suure asutuse juht, tean, et need pole lihtsad otsused. Aga inimesed saavad aru, kui sa suudad selgitada ära, miks sa seda tegid, isegi kui see ei meeldi. Inimesed harjuvad uute olukordadega ja ilmselt harjuvad ka nende muudatustega ära," lisas president.

Karis: pole mõistlik, kui valimisõiguse äravõtmine langeb liiga valimiste lähedale

Venemaa kodanikelt valimisõiguse ära võtmise asjus kohtub president praegu erakonnajuhtidega. Karis ütles, et riigikogul on õigus muuta põhiseadust, kuid ta soovib näha täpsemaid põhjendusi ja mõjuanalüüse valimisõiguse küsimuses.

Presidendi hinnangul võib valimisõiguse küsimus probleemiks muutuda, mida lähemal valimistele otsus tehakse.

"Küsimus on alati, mis ajal see tuleb, kas tuleb liiga kiiresti. See, et (Venemaa) on agressorriik, teadis parlament juba 2022. aastal. Võib-olla oleks pidanud reageerima kiiremini nagu Läti ka kiriku kontekstis tegi. Nüüd see läheb väga valimiste lähedale ja tekivad uued probleemid," rääkis ta.

"Kui see langeb liiga valimiste lähedale, siis ma arvan, et see pole mõistlik. Aga põhimõtteliselt see on parlamendi valik ja otsus. Ja kui see läheb üle kahe parlamendi, siis on see veel veenvam," sõnas Karis ja selgitas, et saab oma täpse seisukoha öelda alles siis, kui parlament seaduse vastu võtab.