Peresid, kes on valmis igal ajahetkel võtma enda koju ajutiselt elama mõne hädas lapse, nimetatakse kriisihooldusperedeks ning neid on praegu Eestis täpselt kolm: üks Viimsis, üks Lääne-Virumaal ja üks Ida-Virumaal.

Kriisiperesse jõuavad lapsed, kes on mingil põhjusel vaja kiiresti oma kodust ära tuua turvalisse keskkonda. Põhjuseid võib seejuures olla seinast seina – lapse vanemad võivad olla näiteks raskelt haigestunud, alkoholi- või narkosõltuvuses või viibida kinnipidamisasutuses.

Kui praegu on sarnaseid kriisiperesid vaid kolm, võiks neid riigi hinnangul olla mitu korda rohkem.

Liis Saarna SOS Lastekülast selgitas ERR-ile, et mida rohkem on sarnaseid kriisiperesid, seda vähem suunataks kriisi keskelt tulevaid lapsi turvakodudesse.

"Kuigi turvakodu nimetus kinnitab, et tegu on turvalise koduga, siis kui mõelda lapse vaatest, siis selline üks-ühele suhtlus ja tähelepanu ja pere keskel olemine on lapse jaoks väga väärtuslik," ütles Saarna.

Huvi kasuvanemaks hakkamise vastu on tegelikult üldse palju väiksem kui veel mõned aastad tagasi. Kui 2020. aastal laekus sotsiaalkindlustusametile selliseid avaldusi 72, siis eelmisel aastal vaid 36. Lapsi lastekodudes on aga üle 700.

"Kui algas koroona, siis inimesed jäid koju ja otsisidki endale teisi tegevusi ja neil oli palju vaba aega. Praegu, kus üldine majanduslik olukord on raske, on globaalsed probleemid, sõda – inimesed ongi muutunud ilmselt ettevaatlikumaks ja ei olda valmis seda otsust praegu tegema," ütles sotsiaalkaitseameti peaspetsialist Raili Pütsepp.

Liis Saarna lausus, et lisaks majanduslikele põhjustele jääb inimeste huvi hakata näiteks kriisipereks tihti ka selle taha, et põhitöö kõrvalt sellist vastutust võtta käib lihtsalt üle jõu.

Nimelt peab kriisipere olema valmis võtma last vastu kahetunnise etteteatamisajaga ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Laps jääb pere juurde ajutiseks ehk senikaua, kuni on selge, mis temast edasi saab.

"Nad peavad olema valmis kahetunnise etteteatamisega võtma vastu ükskõik, millises vanuses lapse. Võib juhtuda, et beebi tuleb otse sünnitusmajast või et laps on näiteks 14-aastane. Nad peavad olema valmis sõitma teise Eesti otsa, kui on vaja näiteks arsti juurde minna või on kohtumised bioloogiliste vanematega. Peab olema hästi suur võimekus ja paindlikkus teha lapse jaoks olulisi käike," rääkis Saarna.

Kriisiperedesid kajastas eelmisel aastal ka Vikerraadio saade "Elutoas" https://vikerraadio.err.ee/1609340576/elutoas-kriisihoolduspere

Hädas laste kasvatamise eest annab riik 1200 eurot kuus

Lapsele ajutist lühiajalist kodu pakkuv kriisipere saab riigilt brutotasuna praegu vähemalt 1200 eurot. Sellele lisandub veel vähemalt 240 eurot, mida lapse perre suunanud linn või vald maksab lapse isiklikeks kuludeks.

Kui kriisipere ei hoolitse parasjagu ühegi lapse eest, siis maksab sotsiaalkindlustusamet perele miinimumpalga ehk 886 euro ulatuses valmisolekutasu. See on tasu selle eest, et pere on valmis mõnda last enda koju lubama.

Pütsepp lisas, et need on miinimumtasud ning linn või vald võib alati ka rohkem maksta. Mõni seda ka teeb, mõni mitte.

Saarna sedastas, et mõningatel juhtudel ei pruugi ka näiteks kaugtööd tegevad pereliikmed olla suutelised lapse eest hoolitsema, näiteks, kui tegu on väikese beebiga, kes vajab rohkem hoolt. Seetõttu peaks ka tasu olema tema sõnul selline, mis võimaldaks perel ära elada.

Perel on enne uue lapse tulekut aega puhata kolm päeva

Kui laps on kriisiperes olnud üle 30 päeva, siis on perel pärast lapse lahkumist õigus puhata seitse päeva, enne kui perre saab suunata uue lapse. Alla 30-päevase perioodi puhul on perel õigus puhata aga kolm päeva. Selle aja jooksul saab pere valmisolekutasu ehk miinimumpalka.

Saarna sõnas, et arvestades, millist pingutust nõuab kriisiperre saabunud lapsega tegelemine, ei piisa nendest kolmest päevast tegelikult selleks, et pere välja puhkaks.

"Oletame, et lapsega on vaja käia nelja erineva eriarsti juures, kooli ümarlauas, kohtuda bioloogiliste vanematega ning siis veel käia erinevates kohtades. Siis pärast kolme päeva tuleb uus laps ja kogu protsess hakkab otsast peale," tõi Saarna näite.

"Mulle tundub, et kui me tahame päriselt pühenduvaid inimesi, kes päriselt pühendukski kriisihoolduspereks olemisele, siis me peame andma neile ikkagi garantii, et nad saaksid oma tööd hästi teha. Kui inimene peab niimoodi mitme koha peal seiklema, siis on seda ebakindlust palju ja see ju ka ilmselt ei julgusta," ütles ta.

Saarna rääkis, et ideaalis võiks töö kriisiperena olla täpselt samasugune töö, nagu iga teine.

"Kui see on inimese kutsumus, tal tuleb see hästi välja, siis miks mitte?" ütles ta.

Raili Pütsepp sotsiaalkindlustusametist nõustus, et tasu riigieelarvest võiks sarnastele peredele olla praegusest suurem.

Esimest korda jõudsid kasuperre sügava puudega lapsed

Kõige noorem kriisiperes viibinu oli eelmisel aastal vastsündinu, kõige vanem aga 15-aastane. Kokku said turvakodu asemel kriisikodus eelmisel aastal elada aga 15 last.

Enamik lapsi olid eelkooliealised: seitse last vanuses 0–3, viis vanuses 4–7, üks kaheksa-aastane ja kaks 14-aastast.

Sotsiaalkindlustusametisse pöördus kriisihoolduspereks saamise huviga kokku 89 peret või inimest. Lepinguni jõudis aga vaid kaks uut kriisiperet – üks Viimsis ja teine Rakveres.

Samas lõpetasid kaks kriisihoolduspere ka oma tegevuse, mistõttu on Eestis praegu kokku vaid kolm kriisihooldusperet. Vajadus on ameti hinnangul aga oluliselt suurem.

Eelmisel aastal leidis kasuperedes ehk hooldusperedes kodu kokku 47 last, kellest vanim oli 17-aastane. Esimest korda said kasuperre ka sügava puudega lapsed.

Kasuperre mindi 15 juhul turvakodust. Neliteist last läks perre lastekodust, neli last otse bioloogilisest perest või senise eestkostja juurest, viis imikut läks kasuperre otse sünnitusmajast.

Seitse last läks elama üksikvanema perre, ülejäänud paaride juurde. Ühe lapse kasupere vanemateks sai samasooline paar.

Eesti lastekodudes elas eelmise aasta lõpus 732 last. Võrdluseks – üle-eelmisel aastal elas lastekodudes 714 last, 2018. aastal aga 899 last. Nii selgub sotsiaalkindlustusameti ülevaatest https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/ulevaade-2024-hooldusperede-leidmine-vajab-hoogu-juurde