Avalikus sektoris töötab 138 000 inimest, kes saavad riigilt palka. Teatud osas, väiksemas osas on palgad indekseeritud, kuid suuremas osas tuleb igal aastal palkade üle vaidlusi pidada.

Pärnu komando päästja Antti Lääts ütles, et palgad on kõigile, kuid eriti noortele päästemeestele, valus teema. Eluga toimetulekuks tuleb teha lisatööd.

"Tegelikult me kõik teeme midagi kõrvalt. Kui ma siin nüüd homme hommikul lõpetan, siis mina lähengi võtan oma teise töökoha ette ja toimetan oma teisel töökohal homme õhtuni ja naine näeb mind homme õhtul," ütles Lääts.

Päästeala ametiühingu juht Kalle Koop ütles, et päästjate soov oleks saada 1,2 kordset Eesti keskmist palka.

"Me oleme saanud täna lubaduse, et päästja palk tõuseb kolm protsenti. Mida see praktikas tähendab? 48 eurot ehk siis 1654 eurot, selle raha eest peab inimene olema otsesõnu valmis tulle minema," sõnas Koop.

Haridustöötajate liidu juhi Reemo Voltri sõnul on juba 15 aastat olnud Eestis ühiskondlik eesmärk, et õpetaja töötasu peaks algama riigi keskmisest palgast. See oli ka tänavune nõudmine. Streikideni jõudnud läbirääkimiste tulemusena tõuseb õpetaja töötasu alammäär järgmisel aastal kolm protsenti. Kuid nelja aastaga on õpetaja töötasu võrreldes keskmise palgaga langenud kaheksa protsenti.

"Me ikkagi iga-aastaselt peame ainult ühe aasta perspektiivis seda võitlust. Ja selle negatiivne pool ongi see, et esiteks nendel õpetajatel, kes on ametis, pole kindlust, mis edasi saab. Veel kurvem on see, et ka nendele inimestele, kes planeerivad meie ametisse tulla, neil ei ole ka kindlust, mis edaspidi saab," rääkis Voltri.

Õpetajatele palgakorraldus on keeruline. Näiteks riik ei annagi palgaraha, vaid jagab omavalitustele kui koolipidajale haridustoetust, mille üks osa on õpetaja palk. Kuid toetusi tuleb igal aastal riigieelarvega kinnitada, mis välistab pikaajalised kokkulepped.

"Järgmises eelarves on kolmeprotsendiline tõus aga RES-is ehk riigieelarve strateegias on järgmiseks kolmeks aastaks nullirida jälle sinna kirjutatud," ütles Voltri.

Nii päästjate kui ka õpetajate ametiühingud leiavad, et seetõttu tuleks palgasüsteemi muuta.

"Tuleks kindlasti välja töötada mingi kava, kuidas me saavutame selle oodatud ja õiglaselt väärtustava 1,2 kordse palgataseme. Ja siis tõepoolest tuleks see ka kuidagi fikseerida, kuidas edaspidi olema hakkab. Meie nägemus on selline, et tegelikult sisejulgeolek peaks olema sarnaselt sõjalisele riigikaitsele rahastatud püsiva ja kindla protsendiga sisemajanduse koguproduktist," ütles Kalle Koop.

Reemo Voltri lisas, et kui õpetaja töötasu alammäär oleks võrdne riigi keskmisega ja sealt edasi oleks indekseeritud, siis ei peaks selle teemaga pidevalt tegelema.

Samal ajal neil, kelle hulgas on ka õpetajate ja päästjate palga üle otsustajad, on palgatõus garanteeritud. Kõrgemate riigiteenistujate, nagu riigikogu liikmete, ministrite ja kohtunike palgad on indekseeritud. Lisaks tõusid aastaga ministeeriumite ametnike palgad.

Rahandusministeeriumi selgitusel on aga 138 000-st avaliku sektori töötajast 43 protsenti keskvalitsuses ja 47 protsenti omavalitsustes. Keskvalitsuse ligi 60 000-st töötajast on riigi ametiasutustes üle 23 000 inimese. Nende hulgas on päästjad ja politseinikud. Riigiasutustes töötab üle 8300 inimese, nendest suurem osa on omavalitsustes ja ministeeriumites töötab 2600 inimest. Avaliku sektori töötajate arv on vähenenud ja samamoodi ministeeriumite tööjõukulud.

Rahandusministeeriumi asekantsler Karin Madisson ütles, et avaliku sektori töötajate arv on vähenenud ja samamoodi ministeeriumite tööjõukulud.

"Kultuuriministeerium, mis välja toodi - nende keskmine kogupalk tõusis 13 protsenti, aga palgafond vähenes kaks protsenti. Ja kus ta siis tekib? On täitmata ametikohad näiteks, kui pikka aega sul on mingi ametikoht täitmata, siis see palgafond jääb järgi ja seda on võimalik siis jagada teistele. Eelarve on läinud kogu aeg kärpega ja nii täpselt samamoodi on see üldine kärbe kümme protsenti olnud ka enamus ministeeriumite ja ametiasutuste palgafondidest," rääkis Madisson.

Et kogu riigi palgasüsteem oleks kindlate näitajatega pikaajaliselt seotud, sellist lähenemist Madisson ei poolda. See vähendaks poliitikute võimalusi ja ka majanduskeskkond on pidevas muutuses.

"Kuna me ei tea mitte kunagi maksulaekumisi, see on alati prognoos, kuidas meil majanduses läheb, siis ühelt poolt riigis öelda, et mis siis, et majandus ei kasva viis protsenti, meie ikkagi maksame viis protsenti palkasid, siis see lihtsalt ei sobitu selle süsteemiga kokku ja on väga riskantne. See on õige, et me aitame tagantjärgi neid valdkondi, mis on maha jäänud. Ja on valdkondi, mis selgelt eristuvad, mis on maha jäänud ja mida tuleks järgi aidata," lausus Madisson.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul vajab Eesti palgapoliitika ülevaatamist just järskude palgahüpete tõttu.

"Inimeste ootused tulevase palga osas on sageli seotud sellega, missugust palgatõusu nad on näinud minevikus. Suurte ajutiste palgatõusudega me tõenäoliselt kujundame ka tulevasi ootusi ja rahulolematust palga suhtes. Mõistlikum oleks tegeleda üldise palgapoliitikaga, mis lubaks tõuse, annaks enam-vähem mõistliku palgastruktuuri avalikus sektoris ja läbipaisvuse," rääkis Oja.

Kuid veel peab riik arvestama, et seitsmeprotsendine palgakasv on aeglustunud vähem kui viiele protsendile, ütles Oja.