Narva on valdavalt venekeelne linn, kuid sügavate soome-ugri juurtega. Läänemeresoome hõimud on seal elanud aastasadu ja soome-ugri kultuuripealinna tiitel võiks narvakaid ärgitada oma juuri otsima.

"Inimeste, kes Narvas elavad, seas on arvestatavalt neid, kelle esivanemad on kas ingerisoomlased, isurid või vadjalased. See on ikkagi üks osa identiteedist," ütles Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes.

"Siin on väga palju soome-ugri juurtega inimesi, kuid kõik peavad neid venelasteks. Mõned ei tea isegi, kust nende esivanemad pärit on. See on hea võimalus oma elulugu ja perekonna päritolu uurida," lausus soome-ugri kultuuripealinna korraldaja Ekaterina Kuznetsova.

Keerulistel aegadel on piirilinn märgiliseks kohaks, kus hõimurahvad saaksid kokku tulla.

"See, et täna teisel pool piiri oma vennasrahvaid kohata ei saa, sinna külla minna ei saa, tähendab seda, et me peame siinpool ise pingutama selle nimel, et oleks põhjust tulla kokku. Siit tegelikult Euroopa kultuuriruum ikkagi peale hakkab, ja ma arvan, et see on just täna see õige koht, kus ugri rahvas kokku siduda," lausus Setomaa ülemsootska Urmo Uiboleht.

Hõimurahvaste kultuuri tutvustavaid üritusi jagub Narvas kuni aasta lõpuni. Varem on Eestis soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Obinitsa Setomaal ja Abja-Paluoja Mulgimaal.