Kui Eestis ulatus inflatsioon veebruarikuus aastavõrdluses viie protsendini, siis euroalal aeglustus see jaanuari 2,5 protsendilt 2,4 protsendile, lähenedes keskpanga sihiks seatud kahele protsendile.

Eesti kommertspankade analüütikute hinnangul võib keskpangalt sel nädalal seega oodata intressimäärade langetamist veerandi protsendipunkti võrra. "Üllatus oleks siis, kui kärbet ei tehtaks," sõnas LHV makroanalüütik Triinu Tapver.

"Intressimäärade langetamist oodatakse ka üldise konsensuse järgi ning suure tõenäosuse nähakse keskpanga intressimäära kärbet veel vähemalt järgneval kolmel korral," täheldas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, lisades, et pank ootab märtsis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära langetamist 0,25 protsendipunkti võrra 2,5 protsendile ning edasi juba juuniks kahele ja septembriks 1,75 protsendile.

Mertsina nentis, et euroala inflatsioon küll aeglustub, aga Swedbanki vaates jääb euroala majanduskasv tänavu siiski nõrgaks ning riskid majandusolukorra halvenemiseks on kasvanud. 

Kuigi majanduskasvu ergutamine ei ole keskpanga rahapoliitika otsene eesmärk, vajab euroala majandus siiski lõdvemat rahapoliitikat ehk madalamaid intressimäärasid, lisas Mertsina. 

"Viimastel nädalatel on turul edasiste langetuste tõenäosused vaid veidi, kuid mitte märkimisväärselt alanenud," nentis Tapver, viidates veebruari näitajale. 

Prognoos Euroopas inflatsiooni liikumisest kahe protsendi suunas peaks Tapveri hinnangul andma keskpangale kindlust langetustega jätkata. 

Ei saa välistada üllatusi

Siiski jaotub hinnakasvu tase euroala riikide vahel ebavõrdselt. 

"Kui suurtes riikides, näiteks Saksmaal, Prantsusmaal on koos majandusega hakanud ka inflatsioon jahtuma, siis väiksemad majandused nagu Eesti, Horvaatia ja Belgia seisid silmitsi üle neljaprotsendilise hinnakasvuga. Samas ei ole kõrge inflatsiooniga riikide mõju euroala näitajatele eriti suur," kirjeldas Triinu Tapver.

"Seega pean hetkel pean tõenäolisemaks seda, et euroala majanduste kehv väljavaade siiski ajendab EKP-d intressilangetustega jätkama," märkis Tapver.

Euroopa Keskpanga kohtumiselt oodatakse veel pigem intressilangetust, kuid ebakindlus on suurenenud, rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor intervjuus "Aktuaalsele kaamerale". Kui varem oodati selle nädala kohtumiselt isegi 0,5-protsendipunktilist kärbet, siis nüüd, kui kärbe tehakse, on see pigem 0,25 protsendipunkti, nentis ta. 

Nestor lisas, et Euroopas on laiemalt trend, kus viimased inflatsiooninäitajad pole olnud nii madalad kui loodeti. 

"Euroala hinnakasvu võiks sellel aastal madalamal hoida energiahinnad ning palgakasvu alanemine," märkis Tapver, lisades, et toidukaupade, tootmissisendite ja teenuste prognoositav kallinemine annavad hinnakasvule hoogu. "Samas on oluline sinna kõrvale tuua euroala majanduste nukker väljavaade, mis vajaks hädasti intresside edasist langetamist."

Euribor liigub keskpanga intressimäära alanemisega allapoole, kuid mitte samal tasemel. Mertsina märkis, et kui kuue kuu euribori langus jätkub, peaks see juba juuniks jõudma kahele protsendile, kuid ei saa välistada üllatusi. 

Analüütikud on ühel meelel, et prognoosid võivad pea peale pöörata nii USA ja Ukraina vahelised arengud kui ka kaubanduspoliitika ja tollitariifide ümber toimuv. 

"Ilmselt seetõttu on ka kuue kuu euribor viimasel ajal pigem stabiilsem olnud," märkis Tapver.