Kui aastatel 2022 ja 2023 väldanud ülikiire hinnatõus aeglustus eelmisel aastal 3,5 protsendini, siis tänavuseks aastaks prognoosib keskpank taas kiiret inflatsiooni.

"Ühest küljest on toiduained kallinemas poes üsna jõudsas tempos, kuivõrd üleon kandumas toidutoormete hinnatõus maailmaturul. Teisest küljest on teenuste hinnad tõusmas küllaltki kiiresti, selles peegelduvad jõuliselt kasvavad palgakulud. Ja kolmandaks, Eesti puhul tuleb rääkida ka maksukomponendist," selgitas Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.

Maksutõusudeta jääb tänavune hinnatõus nelja protsendi tasemele, ütles Kattai.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et tema arvates hinnatõus nii kiireks ei kujune. Ministeeriumi prognoos valmib aprillis.

"Kuidas üldse on neid maksude mõjusid arvestatud? Üks asi, ei maksa arvata, et need on püsivad muutused. Need on ühekordsed. Ja lohutuseks tarbijale, meil ikkagi on ka plaanis makseleevendused," sõnas Ligi.

Palk kasvab, aga kuna tänavu suurenes tulumaks ja tõusis elukallidus, siis reaalselt saab palga eest vähem osta.

"Inimestele kätte jääva palga ostujõud sel aastal isegi pisut väheneb. Ja tõusu on oodata järgmisel aastal, kui kavandatult jääb ära nõndanimetud maksuküür," ütles Kattai.

Eestti Panga tänavune majanduskasvu prognoos võib võimalike USA tollimaksude tõttu väheneda ka ühele protsendile.

"Aga teisalt, rääkides võimalikest teguritest, mis seda prognoosi mõjutada võivad, siis uue arenguna me teame, et valitsused mitte ainult Eestis, aga Euroopas üldisemalt plaanivad palju rohkem panustada oma kaitsevõimesse. See jälle võib natuke lisahoogu anda nii Eesti kui ka Euroopa majandusele," rääkis Eesti Panga president Madis Müller.

Eesti kaitsekuluste tõstmine järgmisel aastal viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) toob aga kaasa 4,5-protsendilise eelarvepuudujäägi võrrelduna põhiprognoosis pakutud 2,6 protsendi asemel.

"Me mõistame, et eriti olukorras, kus täna on tõesti kaitsekulutusi tarvilik tõsta, siis seda lühiajaliselt ei ole võimalik katta muul moel kui laenurahaga. Aga juhul, kui nüüd ette vaadates on näha, et see kõrgem kaitsekulutuse tase jääb meiega veel pikemateks aastateks ja muutub olemuselt juba püsivaks riigikulutuseks, siis kindlasti tuleb mõelda sellele, kuidas need püsivad kulused katta ka püsivamate tuludega," ütles Müller.