Eesti majandus hakkab vaikselt ülesmäge minema, sest eelmise aasta viimases kvartalis üle kahe aasta esimest korda majandus natuke kasvas. See loob eeldused, et ka tänavune aasta lõpeb väikese majanduskasvuga.

Baltimaade suurima tööstuskonserni BLRT üht haru, masinaehitusettevõtet, mõjutas kriis viimastel aastatel tugevalt.

"Üldjuhul läks posiiivselt, ettevõte lõpetas aasta kasumiga. Aga kui vaadata viimaseid aastaid, siis tegelikult on ikkagi nii käibe- kui ka kasumilangus tuntav. Ja põhjuseks kindlasti on ka see, et me töötame 100 protsenti Saksa turule ja me kõik teame, milline on tänane olukord Euroopas," selgitas BLRT Masinaehituse juht Priit Lind.

Lind ei usu, et tänavu BLRT Grupil palju parem aasta tuleb. "Siin kõik teised ettevõtted – ma pean silmas, kes töötavad kas või offshore'is või laevaehituses, laevaremondis –, selge see, et kõik pingutavad. Kõigil on raske, aga tahaks öelda pool-optimistlikult, et me saame hakkama."

Äpitaksosid, autode- ja tõukerataste renditeenust pakkuv Bolt on igal aasta suutnud oma tegevust laiendada.

"Eelmisel aastal lisasime üle maailma umbes 50 miljonit klienti ja see tähendab, et alustasime tegevust rohkem kui 100 uues linnas. Nii et kokku on meil täna üle 200 miljoni kliendi globaalselt, tegutseme rohkem kui 600 linnas rohkem kui 50 riigis," rääkis Bolti arendusjuht Henri Arras.

Bolt on Arrase sõnul tõenäoliselt suurim Eesti teenuste eksportija. Teenuseid pakkuvad ettevõtted üldiselt tunnetavad, et olukord on paranemas.

"Jalad on põhjas, Eesti majandus on lõpuks miinusest välja saanud kvartaalsete statistikanäitajate järgi ja see on loomulikult Eesti inimestele väga hea ja julgustav märk," ütles Arras.

Mullu neljandas kvartalis kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2 protsenti ja sellega sai läbi 10 kvartalit langust. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul oli aga majanduse paranemist näha juba eelmise aasta keskpaigas.

"Kõige olulisemaks võib pidada seda, et meie töötlev tööstus, see haru, mis toodab kaupu ekspordiks, on ilmselt seljatanud kõige raskemad ajad. Ja möödunud aasta keskpaigast alates ennekõike need töötleva tööstuse allharud, mis kannatasid eelnenud kriisides kõige rohkem, jõudsid tugevamasse seisu ja suutsid oma toodangu mahtu ka hakata kasvatama," selgitas Kattai.

Avatud Eesti majandusele on eksport väga tähtis. Selle taastumise märke oli Kattai sõnul näha juba aasta tagasi. Kaupade väljavedu suurenes mullu 4,9 protsenti. Teenuste eksport kasvas koguni seitse protsenti.

"Me oleme suutnud suurest august välja rabeleda ekspordi mõttes. Selline suur kulude tõus ja konkurentsivõime kadu, mis kahjustasid Eesti majandust 2022. ja 2023. aastal, jäid möödanikku ja Eesti eksportöörid hakkasid suutma oma toodangut taas suuremas koguses välisturgudele müüa," rääkis Kattai.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tõstab esile turismisektori eelmise aasta rekordtulemust. Euribori langus jätab aga sellel aastal inimestele 400 miljonit eurot rohkem raha kätte. Kuid Keldo tõdes, et tänavused maksutõusud seda summat vähendavad.

"Julgeolekusse tuleb ka panustada. Küll aga maksud selles mõttes majandusest välja ju ei lähe, vaid need lähevad riigieelarvesse, riigieelarvest tulevad nendega erinevad teenused, tegevused. /.../ Kui me vaatame eelmist aastat, siis ettevõtete vaates kõikide suuremate ettevõtete ja valdkondade kindlustunde indikaatorid kasvasid terve aasta vältel," rääkis minister.

Eelmisel aastal eeldasid analüütikud, et tänavu tuleb Eestis väike, ühe-kaheprotsendine majanduskasv. Kuid tegelikult ei pruugi nii hästi minna.

"Konkreetne näide: mida me hetkel veel ei tea, mis juhtub Ameerika potentsiaalsete tariifide ja tollidega. See kindlasti on üks asi, mida ei ole prognoosi tehes tol hetkel arvestatud, see võib muuta ja mõjutada lõpptulemust," ütles Keldo.

Statistikaameti andmetel ulatus eelmise aasta viimases kvartalis Eesti majanduskasv 1,2 protsendini. Sellega sai läbi 10 kvartalit ehk kaks ja pool aastat kestnud majanduslangus. Viimati jäid majandusnäitajad plusspoolele 2022. aasta alguses. Sügavaimasse languspunkti jõudis majandus 2023. aasta alguses. Samas ei olnud languse põhi võrreldes varasemate kriisidega nii sügav.

Kiireima kasvu tegi läbi energeetikasektor ehk 21 protsenti, millele järgnesid kinnisvara ja info ning side. Ka töötlev tööstus jäi plusspoolele, kasvades 0,5 protsenti. Raskem aeg on jätkuvalt ehituses, mis jäi 12,9 protsendiga miinusesse.

Samas on jätkuvalt üsna kiire inflatsioon. Veebruaris tõusid hinnad aastataguse ajaga võrreldes 5,3 protsenti. Hinnatõusu tippaeg jäi 2022. aasta teise poolde ja 2023. aasta esimesse poolde, aga alla kahe protsendi pole see siiamaani langenud.