Euroopa Keskpanga otsusel on juuli keskpaigast hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,25 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,40 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,65 protsenti.

Viimati tõstis EKP baasintresse 2023. aasta septembris ja pärast seda on intresse ainult langetatud või need samale tasemele jäetud.

Sõda Lähis-Idas tekitab inflatsioonisurvet ning keskpanga hinnangul on intressitõusu otsus asjakohane, võttes arvesse erinevaid stsenaariumeid šoki võimaliku arengu kohta ja selle mõju kohta euroala keskpika aja väljavaatele.

Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt peaks koguinflatsioon olema tänavu keskmiselt kolm protsenti, 2027. aastal 2,3 protsenti ja 2028. aastal kaks protsenti.

Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja põhiprognoosi kohaselt olema 2026. ja 2027. aastal 2,5 protsenti ning 2028. aastal 2,2 protsenti.

Märtsi ettevaatega võrreldes on eurosüsteemi eksperdid oma põhiprognoosi inflatsiooninäitajat selleks ja järgmiseks aastaks ülespoole korrigeerinud, sest energia hinnad on tõusnud, mis peaks mõningal määral üle kanduma toiduaine-, kauba- ja teenusehindade inflatsioonile.

Majanduskasv peaks põhiprognoosi kohaselt olema 2026. aastal keskmiselt 0,8 protsenti, 2027. aastal 1,2 protsenti ja 2028. aastal 1,5 protsenti. Tänavuse ja järgmise aasta näitajat on allapoole korrigeeritud ning otsus kajastab sõjategevuse ulatuslikumat mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele.

Euroopa Keskpank tõi välja, et väljavaade on endiselt ebakindel, inflatsiooni mõjutavad tõusuriskid ja majanduskasvuga on seotud langusriskid. Keskpikas vaates sõltub sõja täieulatuslik mõju inflatsioonile ja majanduskasvule sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade šokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed.

EKP nõukogu eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul kahe protsendi tasemel.

Mertsina: septembris on oodata veel üht intressitõusu

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et panga hinnangul kergitatakse intressimäärasid tänavu kokku kahel korral – lisaks seekordsele tõusule tõenäoliselt veel septembris. See viiks keskpanga intressimäära 2,5 protsendini.

"Järgmisel aastal peaks keskpank aga intressimäärasid taas langetama. See on praegu ka ökonomistide konsensus," sõnas Mertsina.

Sellise stsenaariumi eelduseks on, et sõda Lähis-Idas saab varsti lahenduse ning energiahindade tõus ei muutu püsivaks. Nafta tulevikutehingud viitavad peaökonomisti sõnul endiselt sellele, et investorid ei oota pikaajalist energiakriisi ega ulatuslikku nõudluse vähenemist maailmamajanduses.

"Kui energiahinnad hakkavad aasta lõpus allapoole liikuma ning ulatuslikke teiseseid mõjusid inflatsioonile ei teki, peaks ka üldine hinnakasv aeglustuma. Samas tuleb arvestada, et energiakriis mõjutaks inflatsiooni veel mitu kuud pärast võimaliku rahuleppeni jõudmist," lisas Mertsina.

Selles prognoosis on peamine risk aga konflikti eskaleerumine või selle püsimine Lähis-Idas. Siis võivad nii energiahinnad kui ka inflatsioon tõusta kõrgemale ning keskpank peaks kaaluma lisasamme.

"Viimased sündmused näitavadki, et Iraaniga peatselt rahuleppeni jõudmiseni ja geopoliitiliste pingete rahunemiseni võib minna oodatust kauem aega," tõdes Swedbanki peaökonomist.