Euroopa Keskpank langetas baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra
Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu alandas baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra.
Nõukogu otsustas kehtestada alates 12. märtsist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,65 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,90 protsenti.
ECB hoiustamise määr on intressimäär, millega kommertspangad saavad hoiustada oma raha keskpangas.
Kui hoiustamise määr on kõrge, siis pangad eelistavad pigem raha keskpangas hoiustada, kuna nad teenivad sealt paremat tootlust. Kui määr on madal või negatiivne, otsivad pangad alternatiive, nad laenavad siis raha pigem välja.
ECB teatas, et inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. See võimaldas keskpangal jätkata ka rahapoliitika leevendamist.
Ekspertide prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2025. aastal 2,3 protsenti, 2026. aastal 1,9 protsenti ja 2027. aastal 2,0 protsenti.
Euroala majandus seisab endiselt silmitsi ebasoodsate oludega ja eksperdid on taas alandanud oma kasvuprognoose, mille kohaselt peaks kasv olema 2025. aastal 0,9 protsenti, 2026. aastal 1,2 protsenti ja 2027. aastal 1,3 protsenti.
2025. ja 2026. aasta prognooside allapoole korrigeerimine kajastab ekspordi vähenemist ja investeeringute jätkuvat loidust, mis osaliselt tuleneb kaubanduspoliitikaga seotud suurest ebakindlusest, aga ka üldisest poliitilisest ebakindlusest.
Redgate Capitali investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel ütles, et Euroopa Keskpanga retoorika oli selline, et hakatakse intressi langetamise seeriaga lõpule jõudma või koomale tõmbama. "Sest raha on läinud odavamaks, inimesed on uuesti laenama hakanud, et sisuliselt intressilangetused on oma eesmärki justkui saavutamas," lausus Koppel.
LHV analüütik Triinu Tapver märkis, et Euroopa Liidu uus kaitsepakett ja Trumpi tariifid võivad segada inflatsiooni edasist käiku. "Ja seetõttu on turg kahetises olukorras, et kas edaspidi kärbitakse samas tempos edasi või tempo aeglustub. Aga samas Euroopa majanduse nõrk olukord lisab sinna poolele punkte, et peaks edasi kärpima," ütles ta.
"Kui sakslased tõepoolest hakkavad kaitsesse ja taristusse julgelt raha kimama, mida see tähendab? See tähendab inflatsiooni. Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus tõusis 30 baaspunkti ühe päevaga," lausus Koppel.
"Euriborist võiks oodata, meie pangas prognoosime, et see on aasta lõpuks 1,7 protsenti, see oli tulenevalt Euroopa nõrgast majandusseisust. Kui aga tõesti tulevad tariifid või kaitsepakett, siis me oleme valmis seda prognoosi muutma," ütles Tapver.
Toimetaja: Karl Kivil, Oliver Kahu, Marko Tooming