Nõukogu otsustas kehtestada alates 23. aprillist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65 protsenti.

ECB hoiustamise määr on intressimäär, millega kommertspangad saavad hoiustada oma raha keskpangas.

Kui hoiustamise määr on kõrge, siis pangad eelistavad pigem raha keskpangas hoiustada, kuna nad teenivad sealt paremat tootlust. Kui määr on madal või negatiivne, otsivad pangad alternatiive, nad laenavad siis raha pigem välja.

ECB teatas, et inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt – nii koguinflatsiooni kui ka alusinflatsiooni näitajad on märtsis alanenud. Ka teenusehindade inflatsioon on viimastel kuudel märgatavalt aeglustunud.

Panga hinnangul lubab enamik alusinflatsiooni näitajaid arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud kaheprotsendise taseme lähedal.

Palgakasv on aeglustumas ja kasumid osaliselt leevendavad endiselt hoogsa palgakasvu mõju inflatsioonile, lisas pank.

Euroala majandus on suutnud mõningal määral suurendada vastupanuvõimet üleilmsetele šokkidele, kuid süvenevate kaubanduspingete tõttu on kasvuväljavaade halvenenud, teatas ECB.

Suurenenud ebakindlus vähendab tõenäoliselt kodumajapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet ning turgude negatiivne ja volatiilne reaktsioon kaubanduspingetele avaldab ilmselt karmistavat mõju rahastamistingimustele –need tegurid võivad veelgi pärssida majanduse väljavaadet euroalal, märkis pank.

Euroopa Keskpanga neljapäevane intressikärbe on juba seitsmes viimase aasta jooksul.

Eamets: Euroopa vajab majanduse turgutamiseks madalaid intresse

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis, et otsus mõjutab otseselt intressi, millega suured Euroopa kommertspangad üksteisele raha laenavad ehk siis euribori.

Eamets lisas, et juunis toimub järgmine ECB nõukogu koosolek, kus arutatakse intresside muutusi. "Tänase seisuga prognoosib enamus analüütikuid, et intresside langetus jätkub. Märtsis oli euroala riikides inflatsioon keskmiselt 2,2 protsenti, mis on suhteliselt lähedal keskpanga inflatsiooni eesmärgile (kaks protsenti). ECB enda analüütikud prognoosisid märtsis selle aasta keskmiseks inflatsiooniks 2,2 protsenti," sõnas Eamets. 

Eametsa sõnul on intresside langetus majandusele tervikuna positiivne uudis. "EL-i üldine majandusseis ei ole väga roosiline ehk suurte riikide majandustele väga kiiret seisakust taastumist ei ennustata. Saksa majanduskasv on sellel aastal pigem 0 protsendi ümbruses. Seega võib eeldada, et käesoleva aasta sügisel näeme veel mõnda intressi langetust. Ei saa seega välistada, et euribor jõuab aasta lõpuks 1,5 protsendi tasemele."

"Keskpikas perspektiivis näeme Euroopas hinnakasvu, sest massiivsed investeeringud nii kaitsetööstuse kui üldisemalt majanduse turgutamiseks jõuavad varem või hiljem ka tarbijahindadesse. Neid muudatusi näeme pigem järgmisel, veel suurema tõenäosusega ülejärgmisel aastal," lisas Eamets.

Eksperdid usuvad, et aasta teises pooles langeb euribor umbes 1,6 kuni 1,7 protsendi juurde.